# Üheksa-aastane suurprojekt asub parandama Lääne-Eesti veekogusid - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/189848 - Published: 2026-05-14T15:48:00+03:00 - Author: RSS Projekt kestab üheksa aastat ja sellesse on kaasatud 17 partnerit. Lääne-Eesti vesikond on Eesti kolmest suurim ja hõlmab kokku ligi 60 protsenti Eesti territooriumist. Kliimaministeeriumi LIFE SIP WetEST projektijuht Mari Sepp rääkis “Ökoskoobi” saates, et projektis tegeletakse nii piirkonna järvede, jõgede, rannikuvöö kui põhjaveega. Vajadus vete seisundi parandamiseks on suur, sest veekogumite seis ei ole kiita.“ Jõgedest on seal üle 60 protsenti heas seisus, järvedest alla poole ja Lääne-Eesti vesikonna 14 rannikuveekogumist pole ükski heas seisus,” ütles Sepp.  ![]() Seirepoi Ülemiste järvele Autor/allikas: Kristo Elias Seni on veemajanduses veekogumitega tegeletud killustatult. “Selline suur projekt, mis tegeleb terviklikult terve vesikonnaga ja uurib kõiki erinevaid survetegureid, mis vett mõjutavad ning vaatab koosmõjus nii põhja- kui pinnavett, aitab seda killustatust vähendada. Lisaks tegeleme teadlikkuse tõstmisega, veemajanduse juhtimise teemadega ja seiremeetodite arendamisega,” tutvustas ta tegevusvaldkondi. “Me paistame Euroopas sellist tüüpi lähenemisega silma, sest Eesti on nüüd ainukene riik, kus on kaks sellist suurt veeprojekti. Neist esimene LIFE CleanEST tegutseb Viru alamvesikonnas ja on seal juba kuus aastat tulemuslikult toimetanud, ehkki vesikondade lõikes on need probleemid ja rõhuasetused pisut erinevad,” rääkis Sepp. ![]() Seirepoi Ülemiste järvele Autor/allikas: Kristo Elias **Vee seisundit mõjutavad mitmesugused tegurid** Eestis on valdav probleem liigne toitainete koormus, eelkõige lämmastiku ja fosfori kogused, ning see on ka projektis fookuses. “Me teeme koostööd põllumajandussektori ja -tootjatega, et selles valdkonnas paremaid tulemusi saavutada. Survetegurina on uuringutest välja tulnud ka maaparandus. Meil on paisud, mis mõjutavad, ning reo- ja sademevesi. Ka kliimamuutus annab oma nüansi sinna juurde, nii et see kõik on väga kompleksne,” loetles ta erinevaid mõjutegureid. Maaparandusel on Eestis väga pikk ajalugu ja maismaa pindalast on umbes üks kolmandik kuivendatud. Kuivendussüsteeme on rajatud nii põllumaa saamiseks kui ka metsamaadele. Projekti käigus katsetatakse uudseid maaparandusvõtteid, et muuta vee liikumist pinnases sarnasemaks looduslikule režiimile. “Traditsiooniline maaparandus kiirendab vee äravoolu ja viib toitained kiirelt veekogudesse, sealjuures vähendab see ka elupaiku. Projekti käigus piloteeritav looduslik maaparandus aeglustab vee äravoolu,” rääkis ta. ![]() Kahepaiksete seire Autor/allikas: Kristo Elias “Me peame arvestama ka kliimamuutustega, näiteks üleujutustega, mis võivad kraavidesse viia täiendavaid toitaineid. Seega maaparanduse võtted peavad ajas muutuma ja see projekt annab hea võimaluse piloteerida teistsuguseid meetodeid. Projekti üks suur eesmärk on laiendada neid tegevusi ka teistele piirkondadele ja objektidele ning võimalusel teha seda rahvusvahelisel tasandil,” ütles ta. Projekti käigus on eesmärgiks kaasajastada ka veeseisundi seiret, millega tegelevad Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool. “Seirenõuded järjest täienevad, näiteks me avastame üha rohkem erinevaid keemilisi aineid, mida peab seirama. Seiremeetodeid tuleb terve hulk juurde, näiteks kaugseire, mida saab siis jagada automaatseireks ja satelliitide pealt läbiviidavaks seireks. Kasutatakse ka droone, andmeedastus on üha rohkem reaalajaline. Projekti eesmärk on leida lahendusi, et seirevõrk oleks võimalikult mõistlik ja optimaalne, sest see on ressursimahukas töö,” selgitas ta. **Ohtlikud saasteained võetakse fookusesse** Samuti võetakse projektis fookusesse ka erinevad saasteained keskkonnas. “Me keskendume nii ravimijääkidele kui ka erinevatele ohtlikele ainetele, näiteks PFAS-idele, mis on väga püsivad ained, nn igavesed kemikaalid. Kui need loodusesse satuvad, siis loodus neid ei tervenda, aga ometigi kasutatakse neid erinevates tööstusharudes palju. Kuna nad on vetthülgavad, kasutatakse neid näiteks riietuses ja teflonpannides. Neid aineid võib olla tuhandeid,” rääkis ta.  Eesmärk on selgitada välja, kus ja kui palju neid aineid esineb ja saadud teadmiste põhjal kujundada vajalikke meetmeid, näiteks seada vastavaid loastamistingimusi, mis vähendaks nende mõju keskkonnale. “Orgaanilistest kemikaalidest on veel ka ajaloolised kemikaalid, mida kasutati 20. sajandil väga laialdaselt plastides, värvides, hermeetikutes, isolatsiooni vahendites. Lisaks võib olla vanu putukamürke ja raskemetallidest elavhõbe, kaadmium, plii,” loetles ta mürgiseid saasteaineid keskkonnas. Projekti käigus hakatakse veeproove koguma ka linnade ja asulate kanalisatsiooni- ja sademevee äravoolust, mis on samuti üks saasteainete allikas. “Ka Euroopa Komisjon on viimasel ajal välja toonud, et atmosfäärikanne on teema, millega peaks veemajanduses fokuseeritult tegelema. Veekogu hea seisundi hoidmiseks tuleb tegutseda maal,” ütles ta. ![]() Jõekarpide uurimine Autor/allikas: Kristo Elias **Inimeste ja kogukondade kaasamine tõstab teadlikkust** Sepa sõnul tahetakse projekti käigus muuta ka veemajanduse juhtimist laiemalt. “ Tahame, et see ei oleks ainult lineaarne, et kabinetivaikuses töötatakse välja meede ja öeldakse rakendajale, et sina vii nüüd ellu, siis saab vesi paremasse seisu. Eesmärk on varajane kaasamine ja teadlikkuse tõus,” ütles ta. Palgatud on valgala koordinaatorid, kes korraldavad koostöökogude tegevusi, mille käigus tuuakse kokku erinevad huvigrupid ja rakendajad, et ühiselt läbi mõtestada, mis võiksid olla veekogumite seisu parandavad meetmed.  “Koostöökogudes võib igaühe spetsiifiline huvi olla erinev, aga ma arvan, et suur pilt on sama. Kõik tahavad, et järv või jõgi nende kodukohas säiliks, et seal saaks ujuda ja selle vett saaks kasutada. Tuleb tekitada selline ühine platvorm ja arusaam, kuidas seda kõige paremini teha võiks,” selgitas Sepp. Inimesi kaasatakse ka erinevatesse talgutöödesse ja loodud on kogukonnavaatluste andmebaas veestik.info, kus saab kogutud infot edastada.  Projekti tulemusel võiks paraneda veekaitse juhtimine kogu Eestis. “Projekti tulem võiks olla, et koostöö on üles ehitatud ja me saame keskenduda veekaitsele. Meie seire on targem, andmed laekuvad kiiremini ja paremini. Me suudame seeläbi pigem ennetada kui tegeleda tagajärgede likvideerimisega ja meie veekogud on elurikkad. Kõige suurem eesmärk on olla veemajanduses paremad ja vastupidavamad ning tagada vee julgeolek,” selgitas Sepp. _Artikkel on valminud LIFE SIP WetEST projekti raames Euroopa Liidu LIFE programmi toel. Projekti eesmärk on Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine hõlmates laia partnerite ning teemade ringi alates põllumajandusest ja toitainetest vees kuni maaparanduse, pinnaveekogude korrastamise ja digilahendusteni._ ![]() LIFE WetEST projekti logo Autor/allikas: LIFE WETEST [Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610001961/uheksa-aastane-suurprojekt-asub-parandama-laane-eesti-veekogusid) ![]()