# Kosmosepsühholoog: meeskonna edu tagab emotsionaalne usaldus

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/189783
- Published: 2026-05-15T09:37:00+03:00
- Author: RSS

Kosmosepsühholoog, ookeanisõudja ja Kesk-Florida Ülikooli doktorant Andres Käosaar
leidis oma värskes [uuringus](https://doi.org/10.1177/00139165261433356), et ekstreemsetes
keskkondades töötavate meeskondade jaoks mängib võtmerolli usaldus. Tulemusi kinnitab
ka tema isiklik kogemus Atlandi ookeani ületanud Rowtalia sõudetiimis.

Käosaare sõnul huvitas teda ja tema artikli kaasautoreid eelkõige see, kas usaldus
töötab ekstreemsetes tingimustes põhimõtteliselt teisiti kui tavaolukorras. “Kasutame
ingliskeelset lühendit ICE (_isolated, confined and extreme environments_). Need
on tingimused, kus inimesed on oma tavaelust eraldatud, näiteks Antarktikas või 
kosmoses, kus tuleb mängu oht elule.”

Doktorandi sõnul on ekstreemsetes tingimustes töötavate inimeste omavahelist usaldust
uuritud üllatavalt vähe. “Antarktikas oled sa suvemissioonidel võib-olla kolm kuud,
talvemissioonidel peaaegu kaheksa kuud kuni terve aasta oma meeskonnaga koos. See
on hoopis intiimsem keskkond ja hoopis teistsugusem kui igapäevaorganisatsioonides.”

Käosaare sõnul muudab keskkonna äärmuslikuks kaks peamist tingimust: “Esiteks oled
sa füüsiliselt ekstreemses kohas, kus elusüsteemidega juhtuv viga, näiteks auk katuses,
võib tähendada reaalset surma. Teine on sotsiaalne ekstreemsus. Igapäevaelus saame
me oma kolleegidest eemale minna ja lähedaste juurde naasta, aga seal oled sotsiaalselt
ekstreemses olukorras, kus pead pikka aega viibima koos samade inimestega.”

![]()

Antarktika uurimisjaamade talvemissioonid võivad kesta kaheksast kuust kuni terve
aastani. Autor/allikas: Andres Käosaar

Tulemused kinnitasid, et meeskonna ühtsus ja sooritusvõime on usaldusega tihedalt
seotud. Uurijad eristasid kaht usalduse põhidimensiooni: kognitiivset ja afektiivset
usaldust. “Kognitiivne usaldus tähendab, et usaldan inimeste tehnilisi oskusi ja
usun, et nad saavad töö tehtud. Emotsionaalne ehk afektiivne usaldus tähendab, et
usaldan neid inimesena ning usun, et nad on heatahtlikud ja ettearvatavad,” selgitas
Käosaar.

Selgus, et ICE-keskkondades on esmatähtis just kognitiivne usaldus ehk meeskonnaliikmete
tajutud kompetentsus. Samas mängivad olulist rolli ka afektiivne usaldus ja psühholoogiline
turvalisus, mis toimivad vahelülina usalduse ja meeskonna liikmete emotsionaalse
heaolu ning sotsiaalse kliima vahel.

“See tuli välja minu tehtud intervjuudest Soome uurimisjaama inimestega. Üks asi
on usaldus, aga nad kirjeldasid ka mingit muud muutujat, tänu millele oled avatum
sotsiaalsete riskide võtmisele, tahad jagada isiklikku informatsiooni ning oled 
kuidagi üldiselt avatum. See ongi kirjanduses teada kui psühholoogiline turvalisus,”
selgitas kosmosepsühholoog.

**Usaldus Atlandil**

Andres Käosaare jaoks oli uuringu ajastus väga täpne just isiklikus mõttes, sest
sel talvel veetis ta ise 40 päeva ICE-keskkonnas, läbides koos Rowtalia sõudetiimiga
Atlandi ookeanil toimuva World’s Toughest Row’ võistluse. “Naljakal kombel saatsin
ma La Gomeral selle artikli teisele ülevaatusele vaid kolm-neli päeva enne võistluse
algust. Ehk need ideed saatsid mind ka ookeanil,” meenutas Käosaar

Kuigi kosmosepsühholoog ei uurinud Rowtalia meeskonnas spetsiifiliselt usalduse 
rolli, täheldas ta nii ookeanil kui ka juba ettevalmistusperioodil, kuidas tema 
isiklik usaldus tiimi suhtes kõikus. “Minu kognitiivne usaldus tiimi suhtes oli 
üsna kõrge. Mehed tulid hästi toime, asjad said tehtud ja me tegime selle ära. Kui
me räägime aga afektiivsest usaldusest ja psühholoogilisest turvalisusest, siis 
sellega oli hoopis teine lugu,” selgitas ta.

Kolmeaastase ettevalmistusperioodi jooksul püüdsid sõudjad teadlikult psühholoogilist
turvalisust kasvatada. Käosaare sõnul on aga isegi meeskonnapsühholoogil enda teadmisi
äärmuslikus olukorras keeruline rakendada. “Paraku oli see ettevalmistusprotsess
väga keeruline ja ma demonstreerisin ka ise käitumisi, mis vähendasid tiimi psühholoogilist
turvalisust. See ongi see raskus, olla ise tiimi liige ja proovida samal ajal tiimi
mõjutada,” lisas ta.

![]()

Rowtalia sõudetiim keset Atlandi ookeani. Autor/allikas: Rowtalia sõudetiim

Uuringu ja isikliku kogemuse põhjal tõi Käosaar peamised soovitused, kuidas ICE-
keskkonda minevat meeskonda paremini ette valmistada. “Valik on hästi oluline ehk
tiimi kokku pannes peab jälgima, et inimestel oleksid omadused, mis lubavad neil
sellises keskkonnas pikka aega koos olla ning et nende eesmärgid klapiksid,” selgitas
ta.

“Üks huvitav aspekt, mis pole küll otseselt psühholoogilise turvalisusega seotud,
on huumoristiilide klappimine. See on uurimisküsimus, mis mul ookeanilt kaasa tuli
ja mida ma pole teaduskirjanduses veel kuigi palju näinud: kuidas huumoristiilide
sobivus mõjutab meeskonnadünaamikat ja afektiivset usaldust?” sõnas Käosaar. Tema
sõnul kinnitasid Antarktika uurimisjaamades töötanud inimesed, et huumor mängib 
ekstreemsetes oludes asendamatut rolli.

Samuti soovitas Käosaar hakata tegelema võimalikult vara psühholoogilise turvalisusega
ning usaldust suurendavate sekkumistega. “Meie kaasasime välised konsultandid pidevateks
tiimitöö sekkumisteks alles üheksa kuud enne starti. See on tegelikult jube hilja,
kuna olime juba kaks aastat tiimina toiminud. Nüüd ma teeksin seda kindlasti varem,”
jagas Käosaar soovitusi kõigile, ka tavaorganisatsioonide meeskondadele.

Viimaks jagas Käosaar enda kogemuse põhjal soovituse, kuidas tõsta meeskonnas psühholoogilist
turvalisust: “Oluline on demonstreerida, et vigade tegemine on okei, aga neist tuleb
rääkida ja neist õppida. Vigade eest ei tohiks karistada, see oli hästi oluline 
põhimõte, mida üritasime enda sõudetiimiga hoida,” lisas kosmosepsühholoog.

Käosaare ja tema kolleegide avastuste kohta saab lähemalt lugeda ajakirjast [Environment and Behavior](https://doi.org/10.1177/00139165261433356).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610024464/kosmosepsuhholoog-meeskonna-edu-tagab-emotsionaalne-usaldus)

![]()
