# Uus kunstmuna teeb teadlased ettevaatlikuks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/189658
- Published: 2026-05-20T15:06:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Biotehnoloogiaettevõte Colossal Biosciences esitles 3D-prinditud kestaga tehismuna,
millega saab nende sõnul muu hulgas taaselustada väljasurnud linde. Firmast sõltumatud
teadlased kiidavad uue lahenduse tehnoloogilist potentsiaali, kuid juhivad tähelepanu
teaduslike andmete puudumisele ja uuringu läbipaistmatusele.

Texase osariigis Dallases tegutsev Colossal Biosciences soovib muu hulgas taaselustada
Lõunasaare hiidmoa. Uus-Meremaal elanud kolmemeetrise linnu munad olid umbes ragbipalli
suurused, vahendab [Nature News](https://www.nature.com/articles/d41586-026-01535-3#ref-CR1).

Teadlased on püüdnud kasvatada linnuembrüoid väljaspool ehtsat muna juba aastakümneid.
Esimest korda õnnestus see 1998. aastal, kui uurijad kasvatasid vutiembrüoid klaasanumates.
Hiljem võtsid bioloogid arengu jälgimiseks kasutusele läbipaistvad plasttopsid. 
Samuti viisid nad edaspidi muna sisu kohe peale munemist tehislikku keskkonda.

**Aknaga munakoor**

Loomulikul munakoorel on loote arengus mitu olulist ülesannet. See kaitseb loodet
füüsiliste vigastuste eest ja hoiab ära liigse veekao. Samuti tagab koor pooride
kaudu pideva gaasivahetuse, varustades embrüot hapnikuga ja eemaldades süsihappegaasi.
Tehislikes anumates kaob loote ümbert see keeruline bioloogiline kaitsevall ära.

Kilekottides või plasttopsides kasvavad looted vajavad koorumise lähenedes lisahapnikku,
mis tekitab mitu probleemi. Colossali bioloogiajuhi Andrew Paski sõnul kahjustab
liigne hapnik loote kudesid, valke ja DNA-d. Seetõttu ei saa vanade meetoditega 
kasvatada loomi, kes püsivad tervena pikemat aega.

Ettevõtte teadlaste sõnul ületab nende uus tehnoloogia senised kitsaskohad. Nende
loodud tehiskoor koosneb 3D-prinditud sõrestikust, mis kaitseb spetsiaalset silikoonmembraani.
Ise samuti kunstliku munakoore arendusega tegelenud Jaapani Oihama keskkooli õpetaja
Yutaka Tahara selgitusel peitubki uue muna peamine eelis just selles kilejas membraanis.
See laseb tibul areneda loomuliku hapnikutasemega.

Lisaks gaasivahetusele võimaldab tehismuna loote arengut silmaga jälgida: muna ülaosas
asub n-ö läbipaistev aken. Paski sõnul näevad teadlased akna kaudu, kuidas embrüo
kasvab ja milline on geenimuudatuste mõju. Nii loodavad bioloogid taasluua väljasurnud
lindude tunnuseid, näiteks nende eriomast noka kuju.

Katsetes viisid bioloogid embrüod koos rebu ja munavalgega tehismunadesse 36–40 
tundi peale munemist. Ettevõtte teatel on uuest kestasüsteemist seni edukalt koorunud
paarkümmend tibu. [Colossali videoklipi](https://www.youtube.com/watch?v=UmsXdWSOK-k)
järgi elavad need täiskasvanuks sirgunud linnud praegu ühes farmis välitingimustes.

**Muna on läbipaistev, andmed mitte**

Tehnoloogilisest edasiminekust hoolimata varjutab saavutust teaduslik läbipaistmatus.
Uurimisrühm tutvustas tehismuna ainult pressiteates ja videoklipis. Autorid ei ole
seni avaldanud teadusartiklit ega isegi selle eeltrükki. Sõltumatud eksperdid peavad
andmete puudumist murettekitavaks.

Põhja-Carolina osariigi ülikooli tüvirakubioloog Paul Mozdziaki hinnangul võib leiutis
olla murdeline. Samas tõdes ta, et ilma alusandmeteta on tegelikku mõju võimatu 
täpselt hinnata. Colossali tegevjuhi Ben Lammi kinnitusel ei plaani ettevõte praegu
tehismuna tehnoloogia kohta teadustööd avaldada.

Colossal jättis ka täpsustamata, kui paljudest tehismunasse viidud embrüotest tegelikult
tibud koorusid. Jaapani teadlaste varasemates [katsetes](https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1389172320304035?via%3Dihub)
koorus umbes pool embrüotest. Seetõttu püsib uue meetodi tegelik kasutegur esialgu
ebaselge.

Järgmise sammuna kavatseb ettevõte katsetada süsteemi suuremate, näiteks emu ja 
jaanalinnu embrüotega. Hiidmoa taaselustamiseks tuleb lisaks tehiskoorele leida 
sobiv asendusrebu ja -munavalge. Munavalge asendamine ei tohiks ekspertide sõnul
probleeme tekitada, sest see koosneb suures osas ovalbumiini-nimelisest valgust.

Keerulisem on asendada rebu. Mozdziaki sõnul peavad teadlased veel välja selgitama,
kas loode vajab arenemiseks tingimata oma liigile omaseid ühendeid. Teisisõnu ei
pruugi mõne teise linnu rebu hiidmoa lootele kõiki vajalikke toitaineid pakkuda.

Looduskaitse spetsialistid tõstatavad ka eetikaküsimusi. Uus-Meremaa Otago ülikooli
geneetik Nic Rawlence leiab, et hiidmoa asemel võiks kulutada raha hoopis praeguste
ohustatud liikide päästmiseks. Näiteks vääriks tema hinnangul päästmist kriitilises
seisundis Uus-Meremaa lennuvõimetu papagoi kakapo. Liigi koorumisedukus püsib looduses
väike ja kakapo tibud hukkuvad sageli kohe pärast koorumist.

Rawlence’i hinnangul peaksid biotehnoloogiaettevõtted väljasurnud liikide elustamise
asemel aitama just selliseid haavatavaid linde. Colossal plaanibki muuta enda sõnul
oma tehnoloogia  looduskaitseorganisatsioonidele kättesaadavaks. Organisatsiooni
Revive & Restore esindaja Ben Novaki sõnul saaksid paljud loomaaiatöötajad uut tehismuna
kohe ohustatud liikide aretusprogrammides rakendada.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610029252/uus-kunstmuna-teeb-teadlased-ettevaatlikuks)

![]()