# Maailma ohustab tänavu ilmanähtus super-El Niño, mis tappis kunagi miljoneid inimesi – kas me jääme ellu?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/188111
- Published: 2026-05-14T19:37:37+03:00
- Author: RSS

![]()

Kuna suureneb tõenäosus, et käesoleva 2026. aasta lõpus toimub üks tugevamaid El
Niño sündmusi, on ohtlike tingimuste potentsiaal toonud kaasa võrdlusi 1877. aastaga,
mil selline sündmus põhjustas katastroofi kogu maailmas.

El Niño on ookeanivee soojenemine troopilises Vaikse ookeani ida-keskosas, mis tekib
iga paari aasta tagant. Sel aastal võib ookeani temperatuur seal tõusta 3 kraadi
võrra üle keskmise ja purustada rekordeid, vahendab [Washington Post](https://www.washingtonpost.com/weather/2026/05/12/super-el-nino-1877-population-impacts/).

Kliimamuutus hävitas saagi peaaegu 150 aastat tagasi, tekitades küsimuse, kas sarnane
häiring võiks taas ohustada ülemaailmset toiduga kindlustatust. Tugevaim registreeritud
El Niño aastatel 1877–1878 õhutas tingimusi, mis viisid ülemaailmse näljahädani,
milles hukkus üle 50 miljoni inimese Indias, Hiinas, Brasiilias ja mujal. See oli
3–4 protsenti tolleaegsest [hinnangulisest maailma rahvastikust](https://ourworldindata.org/population-sources),
mis võrdub vähemalt 250 miljoni inimesega, kui see juhtuks tänapäeval.

„See oli vaieldamatult inimkonna ajaloo halvim keskkonnakatastroof,” on teadlased
sündmuse kohta [kirjutanud](https://journals.ametsoc.org/view/journals/clim/31/23/jcli-d-18-0159.1.xml).

Selle katastroofi toimumine võttis aastaid. Põud hakkas troopikas ja subtroopikas
levima 1875. aastal. Järgnevatel aastatel tekkis India ja Atlandi ookeanis rekordilise
El Niño kõrval tugevate kliimajõudude kombinatsioon, mis võimendas ja pikendas põuda.

Washingtoni Osariigi Ülikooli dotsent Deepti Singh, kes on seda uper-El Niñot uurinud,
ütles, et näljahädad ei ole põua vältimatu tagajärg. Kolonialistide tahtlikud teod
1870. aastatel häirisid kohalikke süsteeme, millele kogukonnad kliimamuutustele 
vastupidavuse osas lootsid, ütles Singh.

Kas sarnased tagajärjed võivad ilmneda ka tänapäeval?

„Samaaegsed mitmeaastased põuad, mis on sarnased 1870. aastate põudadega, võivad
uuesti juhtuda,” ütles Singh. „Mis on nüüd erinev, on see, et meie atmosfäär ja 
ookeanid on oluliselt soojemad kui 1870. aastatel, mis tähendab, et sellega seotud
äärmused võivad olla äärmuslikumad.”

Kuid on ka teisi olulisi erinevusi. Sel ajal ei osatud aimatagi, et nii võimas El
Niño on tulemas ega mida see tähendab. Tänapäeva teadmisi selle nähtuse kohta täiendas
enam kui sajand hiljem, aastatel 1982–1983 toimunud super-El Niño.

Ja tänu kliimaseire ja -ennustuse suurtele edusammudele on maailm nüüd tagajärgedega
toimetulekuks palju paremini ette valmistatud.

Aastatel 1877–1878 toimunud super-El Niñoga seotud laastavad kaotused tänapäeval
tõenäoliselt ei kordu, sest sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid,
mis nende mõjusid süvendasid, praegu ei eksisteeri.

Sellegipoolest võib selline äärmuslik kliimanähtus avaldada olulist mõju toiduga
kindlustatusele, eriti kohtades, mis on pikaajalise ebasoodsa ilmastiku suhtes kõige
haavatavamad – mis võib viia globaalsete probleemideni.

„Selle super-El Niñoga seotud suurenenud põuaoht ohustab paljudes piirkondades toitu,
vett ja majanduslikku julgeolekut, mis võib globaalselt levida läbi omavahel seotud
sotsiaalmajanduslike süsteemide,” ütles Singh.

Viimase sajandi tohutud teaduslikud edusammud on planeedi paremini ette valmistanud,
et saabuvat tormi üle elada. Super-El Niño saabumist ei olnud võimalik ennustada
aastatel 1877, 1888 ega 1972. Kuid nüüd ollakse palju teadlikumad sellest, mida 
super-El Niño kaasa tuua võib.

Aastatel 1982–1983 möllanud super-El Niño, mis tõi kaasa [tohutuid majanduslikke kahjusid](https://www.whoi.edu/science/b/people/kamaral/1982-1983ElNino.html),
osutus pöördepunktiks selle nähtuse mõistmisel.

Kliimateadlane Kevin Trenberth, kes oli seotud rahvusvaheliste jõupingutustega, 
mis muutsid revolutsiooniliselt Vaikse ookeani ookeanide seiret pärast ootamatut
super-El Niñot aastatel 1982–1983, kirjeldas laiaulatusliku kliimamustri reaalajas
jälgimise loomist kui suurt saavutust.

Ta ütles, et 1990. aastate keskpaigaks oli [rahvusvahelise programmi](https://journals.ametsoc.org/view/journals/bams/72/3/1520-0477_1991_072_0339_ttamaf_2_0_co_2.xml)
raames üle Vaikse ookeani paigaldatud umbes 70 ankurdatud poid, mis mõõdavad tuult,
õhutemperatuuri, niiskust ja rõhku, samuti temperatuuri ja soolsust ookeani ülaosas.

Sellest ajast alates on reaalajas andmeid pakkuvate [instrumentide arv](https://argo.ucsd.edu/about/status/)
kasvanud üle 4000. See võimaldab jälgida El Niño arengut – mis toimub Vaikse ookeani
keskosas – iga päev.

Need vaatlused aitasid lõpuks ka nähtust prognoosida.

Mõned esimesed El Niño prognoosid pärinesid 1986. aastal [Columbia Ülikoolist](https://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/predictions/experimental/bulletin/Mar97/A02.html)
ja need osutusid täpseks pärast ühte sündmust aastatel 1986–1987. 1996. aastaks 
töötasid [ECMWF-is](https://www.ecmwf.int/sites/default/files/elibrary/2013/7718-development-seasonal-prediction.pdf)
ja [NOAA-s](https://www.gfdl.noaa.gov/bibliography/related_files/leetmaa0301.pdf)
hooajalised prognoosisüsteemid.

Need [näitasid](https://www.aoml.noaa.gov/phod/docs/enfield/bms_inpress.pdf), et
1997. aastal oli tõenäoline märkimisväärne El Niño teke – mis muutus veelgi intensiivsemaks
kui 1982. aasta oma –, mis tõi kaasa [ülemaailmse kahju](https://www.unisdr.org/files/1864_VL102131.pdf#:~:text=Loss%20of%20life%2C%20destruction%20of%20infrastructure%2C%20depletion,US$%2096%20billion%20(source:%20Swiss%20Re%2C%201999).),
mille suurust tol ajal hinnati 32–96 miljardi dollari suuruseks.

Tänapäeva on palju mudeleid, mis teevad El Niño ennustusi päeva, nädala või kuu 
kaupa – tavaliselt üsna täpsed, kuid ebatäiuslikud, eriti kevadel –, mis on võimalikud
tänu kõrgjõudlusega andmetöötluse edusammudele ja satelliitidelt saadud uutele vaatlustele.

Kuid kui poleks olnud super-El Niñot aastatel 1982–1983 ja sellele järgnenud suuri
teaduslikke edusamme, ei oleks planeet käesoleval aastal toimuvaks nii valmis olnud.

„Rahvusvaheline koostöö on ülioluline, et vähendada mõju kõige haavatavamatele ja
ohustatud elanikkonnarühmadele kõige suurema riskiga riikides,” ütles Singh.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/05/maailma-ohustab-tanavu-ilmanahtus-super-el-nino-mis-tappis-kunagi-miljoneid-inimesi-kas-me-jaame-ellu/)