# Chris Ellermaa: ootaks, et hooldereformist võidavad kõik

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/18793
- Published: 2023-05-25T15:11:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Hooldereform on valdkonnas aastaid oodatud muudatus. Nii elanikkonnas kui ka kõikide
seotud huvigruppide seas on suur ootus, et muudatused parandavad olukorda.

MTÜ Elu Dementsusega on ühe valdkonnaga seotud grupi esindajana – dementsusega inimestele
ja nende lähedastele teavet ning huvikaitset pakkuva patsiendiorganisatsioonina –
tegelenud ka dementsusega patsientide probleemide esiletõstmisega reformi sees.

On oluline, et kõik osapooled, kes reformiga puudutatud saavad, oleksid kursis ja
kaasatud. Seetõttu küsisime ka MTÜ Elu Dementsusega liikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt,
kuidas juulis käivituvast reformist aru saadakse, mida oodatakse ja kust pärineb
inimeste teave hooldereformist.

Praegu on ebakindlus ning mure reformi jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse pärast
suur. Jätkusuutlikkuse ja tulevikukindluse seavad kahtluse alla puudulik teadmine
teenust tegelikult vajavatest inimestest, piiratud asutuste ja teenuskohtade arv
ning ka limiteeritud ressursid, sh tööjõud.

Samuti on veel teadmata kohalikele omavalitsustele (KOV) tehtavad eraldised, aga
ka KOV-ide investeerimiseelistused. Ei ole ju kohustust paigutada lisaks tulev rahaline
ressurss üldhoolekande teenuse eest tasumisse.

Üheselt mõistetakse, et hooldereform vähendab inimeste finantskoormust üldhooldekodu
teenuse eest tasumisel. Lootus, mis hooldereformiga kaasas käib, on ka see, et paraneb
ja laieneb teenuste kättesaadavus ning hulk, mis aitavad inimestel võimalikult kaua
elada oma kodus ja saada ise hakkama.

Paljudele on endiselt arusaamatuks jäänud, kes ja kuidas hindab üldhooldusteenuse
vajadust. Murekohaks on ka hooldekodu valik, ehk kui KOV maksab teenuse eest, kas
KOV siis ka valib teenusepakkuja. Lisaküsimustena tõstatusid kvaliteedi hindamine
ja hinnastamine.

Dementsusega inimeste lähedaste suur palve on, et lähtutaks ikka vajadusest ja mitte
ainult diagnoosist. Dementsusega inimeste hooldusvajadus sõltub haiguse arengufaasist,
raskusest ja kindlasti isiku omapäradest. Lubamatu on võtta hinnastamisel aluseks
hooldatavate/elanike diagnoosid.

Infot reformi kohta kogutakse kild killu haaval uudistest, internetist, kohalikest
omavalitsustest, sotsiaaltöötajatelt, hooldekodudest, tugigruppidest. Puudu on kindlasti
ühtsest, lihtsast ja selgest ülevaatest ning täpsetest juhistest inimestele, kes
seisavad silmitsi vajadusega oma lähedasele üldhooldusteenust pakkuv asutus leida.

Hooldereformiga seotud ettepanekud, mis[ Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni Lääne-Eesti](https://www.eswa.ee/tule-laane-eesti-teemapaevale/)
teemapäeva paneelis sai õhku visatud:

 * KOV-ide kodulehtedele selge ja lihtsalt leitav juhend üldhooldusteenust otsivatele
   inimestele;
 * üldhoolekandeteenuse kalkulaator, mis aitab arvutada kõigi panustavete poolte
   rahalist osalust sõltuvalt kõigist tingimustest. Kalkulaator võiks olla sarnaselt
   pensionikalkulaatoriga sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üldisemad ettepanekud:

 * näeme puude, sh ka haiguse taga inimest, et vähendada sildistamist, kasutame 
   alati väljendit dementsusega inimene;
 * Näeme üldhooldusteenuse taga kodu, sest see on paljudele inimestele viimane kodu,
   aga mitte teenust, kuhu paigutame inimesi.

Hooldereform on kindlasti oluline samm üldhooldusteenust vajavatele inimestele ja
nende lähedastele hoolduskoormuse vähendamisel. Reformide, muutuste ja uuenduste
tulemuslikuks elluviimise aluseks on muutuse poolt mõjutatud osapoolte ootuste juhtimine,
millest suure osa moodustab kommunikatsioon.

Lahti seletamata protsess, põhimõtted, osapoolte rollid ja vastutused võivad tekitada
nii põhjendamatuid ebarealistlikke ootusi kui ka kahtlusi ja lootusetustki.

Nii on 1. juunil rakenduv hooldereform tekitanud mitmeid küsimusi, mis võivad vähendada
loodetud positiivset mõju, nagu segadus kodus osutatavate teenuste ümber; kuidas
mõjutab uus reform hooldusteenust vajavaid alla 65-aastaseid inimesi; kas alati 
peab KOV-i poole pöörduma hooldekodusse või sarnasesse asutusse elama minemise soovi
korral; mida teha, kui teenuse vajaduse hindaja arusaam hooldusvajadusest erineb
tegelikkusest. 

Hooldekodude kliendid, kelle kanda reformi ellurakendumise järgselt jäävad hooldamisega
mitteseotud kulud ja muud teenused, vajavad selgemat arusaama hinnastamise põhimõtetest
ja hinnamuutustest. Kui tervishoius räägitakse järjest rohkem inimkesksusest ja 
personaalsest lähenemisest, siis sotsiaalhoolekanne vajab selles osas veel järeleaitamist.

Lootus jääb, et koos KOV-i rahastusega paraneb hooldusteenuse kvaliteedi järelevalve
ja hooldusplaanid, mille olemasolust praegu klientidel teadminegi puudub, muutuvad
tavapärasteks ning seeläbi tõhustub suhtlus, vähenevad ebarealistlikud ootused, 
paraneb kõigi osapoolte vaheline mõistmine ning vähenevad konfliktid. 

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608988229/chris-ellermaa-ootaks-et-hooldereformist-voidavad-koik)