# «Valida tuli halva ja veel halvema vahel.» Raamat näitab, kuidas Eesti talud sunniga kolhoosideks muudeti

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/187542
- Published: 2026-05-12T16:25:00+03:00
- Author: RSS

![Teetulp kolhoosi viiva tee otsal Sangla-Elva mnt.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Aeg, mil Eesti külaelu pöörati pea peale, jõuab nüüd kaante vahele mahukas ja põhjalikus
käsitluses. Kirjastus Tänapäev andis välja ajaloolase Heiki Pärdi monograafia, mis
keskendub sõjajärgse Eesti maaelule stalinismi kõige karmimal perioodil – ajale,
mil hävitati talud, võeti inimestelt maa ja vara ning sunniti maaelanikud kolhoosidesse.

Raamat vaatleb ajavahemikku Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja sellele
järgnenud aastatele ning keskendub sellele, kuidas nõukogude võim maaelu ümber kujundas.
Kui linnade «riigistamine» toimus kiiresti, siis ligi 140 000 taluga oli lugu keerulisem.
Alles 1940. aastate lõpus alanud sundkollektiviseerimine lõpetas senise taluelu 
lõplikult ning muutis Eesti küla tundmatuseni

![Heiki Pärdi «Stalini aeg Eesti külas: maast lahti, kõigest lahti»]()

Kuigi tegemist on ühe kõige valusama ajajärguga Eesti lähiajaloos, on staliniaegset
maaelu seni uuritud üllatavalt vähe. Raamat toetub rohketele arhiiviallikatele, 
mille seas on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, varade üleskirjutused
ning ametlikud märgukirjad. Need dokumendid annavad detailse pildi sellest, kuidas
üleminek ühest ühiskonnakorraldusest teise ametlikult välja pidi nägema ja milline
oli tegelik elu selle fassaadi taga.

Eraldi väärtuse annavad teosele isiklikud päevikud, mis on jõudnud nii muuseumide
kogudesse kui ka otse raamatu autorini. Nende kaudu avaneb lugejale haruldane võimalus
tajuda toonast elu inimeste endi pilgu läbi. Stalinismi ajal võis päeviku pidamine
olla lausa eluohtlik, mistõttu mõjuvad need ülestähendused eriti vahetult ja kõnekalt.

**«Õnn tuli meie õuele! Au kolhoosikorrale!»**

Teose ilmumisega kaasneb ka samateemaline näitus Eesti Vabaõhumuuseumis. Näituse
pealkiri «Õnn tuli meie õuele! Au kolhoosikorrale!» pärineb iroonilise viitena propagandistlikust«
Kolhoosilaulust», mis kõlas 1951. aasta mängufilmis «Valgus Koordis». Tollane tegelikkus
jäi aga lubatud õnnest kaugele.

![Heiki Pärdi](
==)

«Kuidas see kõik aset leidis, kuidas küüditamishirmus rutati kolhoose looma, millises
infoväljas elati, milliste valikute ees seisti ja kuidas kolhoosides töötati, jääb
tänapäeval sageli arusaamatuks ning seda on vaja põhjalikumalt selgitada,» tutvustab
Maret Tamjärv näituse loomise ajendit.

Eesti Vabaõhumuuseum maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonna juht Dagmar Ingi
rõhutab, et keerulisse minevikku tagasi vaatamine aitab mõista nii toonaseid valikuid
kui ka tänapäeva väärtusi.

«Nüüdses turbulentses maailmas on väga oluline tagasi vaadata meie keerulisse minevikku
ja seda just läbi üksikisiku perspektiivi, läbi tema valikute olukorras, kus valida
on vaid halva ja veel halvema vahel. Ühtpidi aitab meenutamine paremini väärtustada
heaoluühiskonda, kus praegu elame, teisalt aga tuletab meelde, kui habras see kõik
võib olla,» ütleb Ingi.

Raamatu ja näituse valmimist toetasid Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8469606)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8469606)
