# Joller tahab karmistada kontrolli ohtlike tervishoiuteenuste üle

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/187476
- Published: 2026-05-12T09:52:10+03:00
- Author: RSS

![]()

Kehtiv tervishoiuteenuste tegevuslubade süsteem keskendub peamiselt tehnilistele
nõuetele, näiteks ruumidele ja seadmetele. Vähem on võimalik hinnata seda, millist
teenust tegelikult pakutakse, kuidas on tagatud patsiendi ohutus ja kas teenus vastab
tervishoiuteenuse sisule.

Sotsiaalminister **Karmen Jolleri** sõnul on esinenud juhtumeid, kus tervishoiuteenuse
tegevusluba on kasutatud teenuste jaoks, mille tõenduspõhisus või ohutus ei ole 
selge.

„Inimesel peab olema kindlus, et tervishoiuteenuse nime all ei pakuta talle ebaravi
ega ohtlikke praktikaid. Kui tervishoiutöötaja tegutseb selgelt väljaspool oma pädevust
või kasutab võtteid, mis võivad inimese tervist ohustada, peab riigil olema võimalus
kiiresti ja selgelt sekkuda,“ ütles Joller.

„Tegevusluba ja tervishoiutöötaja registreering hakkavad muudatuste järel paremini
tagama, et teenus on patsiendile ohutu ja põhineb tänapäevasel meditsiinil. Terviseamet
saab selgemad alused tervishoiutöötaja registreeringu peatada või kehtetuks tunnistada,
kui ta neile nõuetele ei vasta. Praeguse korra järgi on see praktiliselt võimatu.“

Samal ajal lihtsustatakse eelnõuga tegevuslubade süsteemi seal, kus nõuded on sisuliselt
samad. Näiteks võib perearsti nimistu alusel antud tegevusluba edaspidi hõlmata 
ka teisi samas tegevuskohas osutatavaid tervishoiuteenuseid, kui nende teenuste 
nõuded on täidetud. See vähendab dubleerivaid tegevuslubasid ja aitab teenuseid 
paindlikumalt korraldada.

Kiirabiteenuse regulatsioonis täpsustatakse, et kiirabi on häirekeskuse väljasõidukorralduse
alusel osutatav vältimatu abi teenus, mille puhul on tagatud ööpäevaringne valmisolek.
Patsienditransporti ja ürituste meditsiinilist julgestamist ei keelata, kuid neid
ei käsitata edaspidi kiirabiteenusena tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses.
Kiirabi rahastamise lepinguperiood pikeneb viielt aastalt kümnele, et anda teenuseosutajatele
suurem kindlus vajalike investeeringute tegemiseks.

Lisaks loob eelnõu selgema raami tervishoiuteenuste osutamiseks kriisi-, eri- ja
sõjaolukorras. Erandlikel juhtudel saab teenust osutada muus tegevuskohas või ajutiselt
ilma tegevusloata, kui see on vältimatult vajalik arstiabi kättesaadavuse tagamiseks.
Sellised erandid on ajutised, proportsionaalsed ning toimuvad Terviseameti kooskõlastuse
või ministri otsuse alusel.

Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 1. oktoober 2027. Tagasisidet eelnõule ootab 
Sotsiaalministeerium kuni 29. maini.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/1157531/joller-tahab-karmistada-kontrolli-ohtlike-tervishoiuteenuste-ule)
