# Värskel keskkonnakomisjoni esimehel on kaelas kaks väärteomenetlust - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/18706 - Published: 2023-05-25T05:07:00+03:00 - Author: toomas ![]() Lääne-Virumaalt 876 häälega riigikokku pääsenud Tarmo Tamm on staažikas puiduettevõtja. Riigikokku kandideerides tutvustas ta end kui hariduselt jahindusbioloogi, kes on valdava osa elust tegelenud puidutööstusega ja on praegu liimpuiduga tegeleva Peetri Puidu / Arcwoodi osanik ja juhatuse liige. Nagu Tamm Eesti 200 kodulehel välja toob, on ta viimased 20 aastat elanud talvel Tallinnas ja suviti Käsmus. Just Käsmus toimunud raie tõttu on keskkonnaametis temaga seoses käimas kaks veebruaris alustatud väärteomenetlust. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles ERR-ile, et need väärteomenetlused puudutavad metsaraiet Käsmu külas. Ühes neist menetlustest on üle kuulatud Tarmo Tamm kui füüsiline isik, teises aga tema kui juriidiline isik ehk MTÜ Käsmu Majaka Sadama esindaja. Selle mittetulundusühingu juhatusse kuuluvad suurettevõtjad Heiti Hääl ja Tiit Pruuli, Tamme staatus juhatuse liikmena lõppes tänavu 8. mail. “Hetkel on menetlused alles pooleli ning juhtumite täpsemad asjaolud väljaselgitamisel,” sõnas Avarsalu. Tamm on korduvalt kinnitanud, et ei näe endal süüd. Ta ütles ERR-ile, et seda, miks menetlused algatati, peab küsima algataja käest. “Inimlikult arvan, et kui kodanikud pöörduvad keskkonnaameti poole, siis nemad peavad seda menetlema,” lisas ta. 1. aprillil sai Tammest riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja sellega seoses kõlasid küsimused, kas tal puidutöösturina selles ametis huvide konflikti ei teki, kuid ei tema ise ega ka Eesti 200 fraktsioon selles probleemi ei näinud. Ka selle nädala alguses, mil riigikogus oli esimesel lugemisel sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) uute liikmete nimetamine ja Eesti 200 fraktsioon esitas liikmeks Tamme, uurisid EKRE saadikud, kas tal ei ole selles küsimuses huvide konflikti. “Mõtlesin kiirelt järele ja kategooriliselt eitan, et mul on mingisugune huvide konflikt siin,” sõnas Tamm vastuseks. EKRE esindajad uurisid Tammelt sedagi, kas poleks mõistlik enne väärteomenetluse tulemuste selgumist end mitte KIK-i nõukogu kohale pakkuda, kuid Tamm vastas, et ei ole enda arvates milleski süüdi. “Ja see, et keskkonnaamet uurib, see on täiesti normaalne,” kinnitas ta. Keskkonnakomisjoni ülesanne riigikogus on menetleda muu hulgas riigi keskkonnapoliitikat ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset ning arutada keskkonnateemalisi arengukavasid. KIK tegeleb Eesti keskkonnavaldkonna projektide rahastamisega nii Euroopa Liidu kui kohalikest fondidest. Varem on KIK-i käest toetust saanud ka Tamme enda ettevõte Peetri Puit, milles tal on osalus STR Invest OÜ kaudu. 2018. aastal eraldas KIK Peetri Puidule kaks miljonit eurot meetmest “Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus”, et arendada ristkihtliimpuidu tootmisvõimekust. Projekt täideti 2021. aasta lõpuks. Peetri Puidu kontserni kuulub ka Liimpuit AS ning kontserni käive oli 2021. aastal 26,7 miljonit eurot. Puhaskasumit teeniti samal aastal 3,2 miljonit eurot ning sadakonna töötajaga ettevõtte varade maht ulatus 24,6 miljoni euroni. Olulisemate valminud objektidena toob ettevõte välja Saaremaa riigigümnaasiumi, Tallinna Püha Johannese kooli, Sillamäe Vanalinna kooli ja Latvijas Finierise projektid. Ka tänavu kevadel sõlmitud koalitsioonileppes on sees punkt, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. Tammel on osalusi ka paljudes teistes ettevõtetes. Näiteks lõbustus- ja vaba aja tegevustele keskenduvas MTJ Vara OÜ-s, mille käive on tagasihoidlik, kuid seal on tema kaasosanikuks mullu enim Eesti 200-le annetanud eraisik, ettevõtja Priit Alamäe ning Defendest OÜ kaudu välisminister Margus Tsahkna, kes pärast ministriks saamist ettevõtte juhatusest taandus. Veel on Tammel osalus näiteks IT-ga tegelevas OÜ-s Balic, kinnisvarahaldusega seotud Targad Näod OÜ-s, puidukaubandusettevõttes Cataran Holding OÜ-s, puidu- ja ehitusmaterjalide vahendamisega tegelevas GT Trading OÜ-s, teenindusvaldkonna usaldusühingus Nordic Projekt, puidu müügi ja vahendamise ettevõttes Ishaya OÜ ja toitlustusettevõttes Chat OÜ. Valimistel kandideerides oma vaateid metsandusest tutvustades ütles Tamm, et metsandusest võiks jääda oluliselt rohkem raha riiki. “Iga hektar majandatavat metsa annab riigile umbes 2000 eurot lisaväärtust, võiks anda rohkemgi veel. Kui me raiemahtu vähendame, jääb riigil raha vähemaks, kui suurendame, on riigil raha rohkem. Ja kui raha on rohkem, siis saab teha mitte ainult teid, vaid ka paljusid teisi asju. Õpetajate palgad, arstiabi, pensionid, päästjad ja nii edasi. Raha ei tule lihtsalt riigi eelarvest,” selgitas Tamm. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608986315/varskel-keskkonnakomisjoni-esimehel-on-kaelas-kaks-vaarteomenetlust)