# Ootamatu avastus: Kaspia meri aitab Iraanil üle elada USA blokaadi - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/186953 - Published: 2026-05-09T21:49:29+03:00 - Author: RSS Õhku täitsid eredad oranžid sähvatused ja musta suitsu lehter, kui Iisraeli hävitajad ründasid Iraani mereväe juhtimiskeskust Bandar Anzali sadamas. Iisrael teatas, et hävitas ka mitu Iraani mereväe laeva ja nimetas rünnakut üheks olulisemaks, mida ta Iraani-vastaste lahingoperatsioonide ajal oli läbi viinud. Ometi ei toimunud märtsi rünnak, mis jäädvustati Iisraeli sõjaväe avaldatud kaadritesse, strateegiliselt kriitilisel Pärsia lahel, vaid Kaspia merel, mis on tohutu veekogu sadu kilomeetreid põhja pool. Tavaliselt tähelepanuta jäetud Kaspia meri on omandanud uue tähtsuse Venemaad ja Iraani ühendava kaubateena, vahendab [New York Times](https://www.nytimes.com/2026/05/09/world/middleeast/caspian-sea-iran-russia.html). Kahe liitlase jaoks, kes on olnud sõdades ja seisavad silmitsi rohkemate lääneriikide sanktsioonidega kui ükski teine ​​riik, pakub see veetee läbipääsu nii avalikuks kui ka varjatud kaubanduseks – saadetised, mis on aidanud Iraanil püsida Ameerika Ühendriikide vastasena vaatamata Ameerika sõjalisele ülekaalule. USA ametnike sõnul saadab Venemaa Iraani droonide komponente Kaspia mere kaudu, aidates Iraanil taastada oma ründevõimeid pärast seda, kui hiljutiste lahingute ajal kaotati umbes 60 protsenti droonide arsenalist. Ametnikud rääkisid anonüümselt, et avaldada privaatseid sõjaväehinnanguid. Venemaa varustab riiki osana ülemaailmsest kaubandusest ka kaupadega, mis tavaliselt läbivad Hormuzi väina, mida nüüd blokeerib USA merevägi. Iraani ametnikud on öelnud, et alternatiivsete kaubateede avamise jõupingutused edenevad kiiresti, kusjuures neli Iraani sadamat Kaspia mere ääres töötavad ööpäevaringselt, et tuua sisse nisu, maisi, loomasööta, päevalilleõli ja muid varusid. Iraani toiduainetetööstuse assotsiatsiooni juht Mohammad Reza Mortazavi ütles riiklikule ringhäälingule IRIB, et Iraan suunab aktiivselt oluliste toiduainete importi Kaspia mere kaudu. Venemaa kaubandusametnikud ja sadamastatistika näitavad samuti Kaspia mere laevanduse kiiret kasvu viimastel kuudel. Kaks miljonit tonni Vene nisu, mida varem veeti Iraani igal aastal Musta mere kaudu – liigub nüüd Ukraina rünnakute ohus läbi Kaspia mere, ütles Venemaa merendustööstust jälgiva PortNews Media Groupi analüütikajuht Vitali Tšernov. „Lähis-Ida ebastabiilsuse taustal tunduvad Kaspia mere marsruudid Iraanile palju atraktiivsemad,” ütles ta. Venemaa eksportijatele Iraanis ostjaid leidva RusIranExpo juht Aleksandr Šarov hindas intervjuus, et Kaspia mere kaubaveo tonnaaž võib sel aastal kahekordistuda. Kuigi Lääne sanktsioonid panid mõned suurettevõtted Kaspia mere kaudu vedamise suhtes kõhklema, võib Hormuzi kriis aidata sellest üle saada, lisas ta. Kaspia meri on suurem kui Jaapan ja seda peetakse maailma suurimaks järveks. Suur osa seda läbivast kaubaveost on läbipaistmatu. Seda on kaugelt raske jälgida, eelkõige seetõttu, et Venemaa ja Iraani sadamate vahel liiklevad laevad lülitavad mereseire gruppide sõnul tavaliselt satelliitjälgimist võimaldavad transponderid välja. Erinevalt Pärsia lahest ei saa Ameerika Ühendriigid Kaspia merel laevu peatada, kuna juurdepääs on ainult viiel naaberriigil. „Kui mõelda ideaalsele kohale sanktsioonide vältimiseks ja sõjaliste vahendite ülekanneteks, siis see on Kaspia meri,” ütles Iraanile ja Venemaale spetsialiseerunud Pariisi Sciences Po professor Nicole Grajewski. Kuigi nii Venemaa kui ka Iraan on avalikult rääkinud selliste kaupadega kauplemisest nagu nisu, on relvasüsteemidega kauplemine hoopis teine ​​teema. Droonisaadetised näitavad Moskva ja Teherani tihedat kaitsealast partnerlust. Kuigi on ebatõenäoline, et Venemaa osad mängivad Iraani sõjas Ameerika Ühendriikide ja Iisraeliga otsustavat rolli, aitavad need tugevdada Teherani drooniarsenali. Kui saadetised jätkuvad, aitavad need Iraanil seda arsenali kiiresti taastada, ütlesid USA ametnikud. Ametnike sõnul liikus kaubavahetus varasematel aastatel mõlemas suunas, kusjuures Iraan saatis droone Venemaale Ukrainas kasutamiseks, samal ajal kui Venemaa saatis osi Iraani. Vajadus Iraani tarnete järele vähenes aga pärast 2023. aasta juulit, kui Venemaa hakkas Iraani litsentsi alusel Tatarstani tehases tootma oma Shahed drooni mudelit. Näiteks augustis teatas Ukraina sõjavägi, et uputas Venemaa Olja sadamas Vene laeva, mis väidetavalt vedas Iraanist Shahedi droonide komponente. Nad nimetasid Kaspia mere loodeosas asuvat sadamat Moskva sõjategevust toetavate sõjaliste tarvikute impordikeskuseks. (Venemaa tunnistas vaid, et laev oli „kahjustatud”.) USA rahandusministeerium oli laevale ja selle Venemaa omanikule MG-Flotile juba 2024. aasta septembris sanktsioonid kehtestanud, süüdistades seda lühimaa ballistiliste rakettide transportimises Iraanist Venemaale. Venemaa ja Iraani jaoks on Kaspia mere strateegiline tähtsus juba ammu ilmne olnud. Nad on kaks aastakümmet välja töötanud plaane ehitada Läänemerest India ookeanini 7200 kilomeetri pikkune [kaubanduskoridor](https://csis-website-prod.s3.amazonaws.com/s3fs-public/2026-04/260416_Snegovaya_Resilience_Linkage.pdf?VersionId=WNg.kZMQUuFxHiIOwZjmMpXhrTtMCJBk) läbi Lääne-Venemaa ja seejärel Kaspia mere basseini, et vältida läänepoolseid kaubateid. Ambitsioonid eksisteerivad enamasti paberil, kuid nende hulka kuulub lagunenud laevastiku asendamine ning uute sadamarajatiste ja uue raudteeliini ehitamine. Eksperdid seavad kahtluse alla, kas mõlema riigi konfliktid on ära kulutanud nende projektide taristu ehitamiseks vajalikud märkimisväärsed ressursid. Muude probleemide hulgas võivad Kaspia mere madalad osad navigatsiooni piirata. Kaspia mere kaubandus on Venemaa presidendi Vladimir Putini jaoks delikaatne tasakaalustamise akt. Lähis-Ida liitlaste arvu vähenedes soovib Putin toetada Iraani, kuid avalik sõjaline abi võib tekitada vastuseisu nii president Trumpi kui ka Venemaa energiakaubanduse jaoks oluliste Araabia liitlastega. Kaspia mere piirkond on jätkuvalt märkimisväärne väljakutse ka Ameerika Ühendriikidele, osaliselt seetõttu, et see on diplomaatiline pimeala. „Ameerika poliitikakujundajate jaoks on Kaspia mere piirkond geopoliitiline must auk; see on peaaegu nagu seda poleks olemas,” ütles Hudsoni Instituudi vanemteadur Luke Coffey. Coffey juhtis tähelepanu sellele, et Kaspia mere ääres asuvad riigid langevad USA sõjaliste planeerijate jaoks sõna otseses mõttes raskusjoontele: Euroopa väejuhatus vastutab Aserbaidžaani ja Venemaa eest, samas kui Keskväejuhatus vastutab Iraani, samuti Türkmenistani ja Kasahstani eest. USA välisministeeriumis katavad neid viit riiki kolm eraldi bürood. Kaspia mere potentsiaalne tähtsus kerkis USA ja Lääne-Euroopa planeerijate tähelepanu keskpunkti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Venemaa kasutas taas Kaspia merel asuvaid laevu Ukraina sihtmärkide pihta rakettide tulistamiseks, nagu ta tegi Süürias. Analüütikud täheldasid varilaevaliikluse sagenemist, kus konteinerlaevad lülitasid oma kohustuslikud jälgimissignaalid välja. Iraan kasutas Kaspia mere laeva Ukraina sõja algstaadiumis Venemaa varustamiseks laskemoonaga. Seejärel hakkas Iraan tarnima Venemaale üle Kaspia mere oma kodumaal toodetud Shahedi droone. Jaanuaris 2025 allkirjastasid Venemaa ja Iraan laiaulatusliku koostöölepingu. Euroopa ametnikud on öelnud, et Iraan ja Venemaa on jätkanud tehnoloogia ja taktika jagamist. Sõja jooksul täiustas Venemaa droonide disaini ja jõudlust ning hakkas neid kodumaal tootma – ekspertide arvates on nad Iraaniga jaganud oma edusamme. Jääb selgusetuks, millist sõjamaterjali Venemaa on täpselt Iraanile sõja algusest saatnud. Kaubavahetuse mahtu ei saa ligilähedaseltki võrrelda sellega, mida Iraan varem Hormuzi väina kaudu saatis ja vastu võttis, eriti naftaekspordi osas, mis annab suure osa riigi tuludest. „Venemaa ja Iraan on leidnud viise sanktsioonide režiimist mööda hiilimiseks,” ütles Washingtoni Instituudi Venemaa Lähis-Ida poliitika ekspert Anna Borštševskaja. „ Ja just seepärast pommitasid iisraellased sadamat. Sest nad mõistsid, et selle väikese, väga olulise kaubatee kaudu saab Venemaa Iraanile palju abi pakkuda.” [Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/05/ootamatu-avastus-kaspia-meri-aitab-iraanil-ule-elada-usa-blokaadi/)