# Uuring: ligi poolte loomaliikide arvukus väheneb

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/18565
- Published: 2023-05-24T11:47:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Uuringu autorite sõnul on leid, et üleilmne elurikkus väheneb, tõsine häirekell.
Murenemise põhjus on nende sõnul inimeste tööstustegevus. Belfasti Queensi Ülikooli
ja Tšehhi Maaülikooli teadlased hoiatavad, et elurikkuse kadu on seniarvatust oluliselt
muretetkitavam, vahendab [BBC News](https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-65681648).

Oma töös kirjeldavad nad elurikkuse kriisi kui üht kõige pakilisemat lähikümnenditel
inimkonna ees seisvat katsumust. Kui kriisiga ei tegeleta, on nende sõnul ohus elu
toetavate ökosüsteemide talitlus, haiguste levik ja maailma majandus.

**Karm hoiatus**

Liikide areng ja kadu ajas on normaalne. Kõigist läbi aegade maamunal elanud liikidest
on nüüdseks välja surnud 98 protsenti. Sellest hoolimata surevad liigid Riikliku
Loodusloomuuseumi andmetel praegu välja [100–1000 korda kiiremini](https://www.nhm.ac.uk/discover/what-is-mass-extinction-and-are-we-facing-a-sixth-one.html),
kui teadlased eeldaks. Seepärast hoiatavad paljud teadlased, et inimkond võib silmitsi
seista kuuenda väljasuremislainega Maal.

Väljasuremiskriisi ulatust mõõdetakse tavaliselt nii-öelda ohustatusest tingitud
kaitse kategooriates. Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN) peab alates 1964. aastast
ohustatud liikide [punast raamatut](https://www.iucnredlist.org/), kus on ära hinnanud
üle 150 000 liigi. Oma meetodi põhjal hindavad nad, et 28 protsenti liikidest loetakse
eluohtlikult ohustatuks.

Uue uuringu autorid valisid teise analüüsimeetodi. Nemad vaatasid asurkondade muutustrende
ja leidsid, et väljasuremiskriis on seniste meetoditega mõõdetust oluliselt tõsisem.
Oma meetodil tegid nad kindlaks, et kolmandik IUCN-i andmetel heas seisus liike 
on tegelikult teel väljasuremisriski suunas.

**Miks on elurikkus oluline?**

Elurikkus on kogu Maal leiduva elu mitmekesisus. See hõlmab nii loomi, taimi, seeni
kui ka mikroorganisme, näiteks baktereid. Inimkond saab loomadelt ja taimedelt kõik
eluks vajaliku, selahulgas puhta vee, toidu ja ravimite toimeained.

Seejuures ei saa inimesed kõiki neid hüvesid ühelt või teiselt liigilt eraldi – 
vaja on terve rea loomade ja taimede ühispanust. Taimed on väga olulised ka füüsilise
keskkonna parandajatena: need puhastavad õhku, piiravad temperatuuritõusu ja pakuvad
kaitset kliimamuutuse eest.

Mangroovsood ja korallrahud võivad omamoodi müürina kaitsta maapinda tõusva merevee
taseme põhjustatud erosiooni eest. Harilikud linnapuud on aga suurepärased süsihappegaasi
sidujad, mis puhastavad õhku saasteainetest.

Uuring ilmus ajakirjas [Biological Reviews](https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/brv.12974).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608986945/uuring-ligi-poolte-loomaliikide-arvukus-vaheneb)