# TÄNA AJALOOS. 3. mai ⟩ Eestis toimus referendum iseseisvuse taastamise küsimuses - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/185107 - Published: 2026-05-03T06:00:00+03:00 - Author: RSS 1991 – eestimaalased hääletasid 77,83 protsendilise enamusega iseseisvuse taastamise kasuks. Iseseisvuse taastamise referendumit käivitavaks jõuks sai NLKP korraldatud referendum Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses. Vastusena otsustasid Balti riigid korralda oma referendumid. Üheks oluliseks poliitiliseks vaidluseks oli, kas taotleda referendumiga iseseisvuse taastamist või niisama iseseisvumist – kas riik peaks olema esimese vabariigi õigusjärglane või mitte? Referendumil lõpuks hääletamisele pandud küsimus oli sõnastatud järgnevalt: «Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?» Osaleda võisid kõik Eesti alalised elanikud, välja arvatud Nõukogude relvajõudude tegevteenistuses olevad liikmed. Kokku hääletas 948 130 inimest ehk pea 83 protsenti hääleõiguslikest, kellest pea 78 protsenti hääletas iseseisvuse taastamise poolt. Tallinnas oli poolthääletajate osakaal 65,75, Tartus 85,61 ja Pärnus 85,79 protsenti, Narvas aga ainult 25,49 ning Kohtla-Järvel 46,11 protsenti. ## 3. mai sündmused Eestis: 1866 – kehtima hakkas vallaseadus, millega lõppes mõisnike kohtu- ja politseivõim vallakogukonna üle. 1918 – Brest-Litovskis kirjutati alla Brest-Litovski rahuleping, millega Nõukogude Venemaa loobus oma riiklikust suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle. Korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati Saksa valitsuse poolt. 1935 – Tallinnas toimus kalameeste 13. kongress, mis pidas tarvilikuks Kalanduskoja asutamist. 1997 – Euroopa Liit soovitas Venemaal kiiresti Eestiga piirileping alla kirjutada. 1998 – Interpol hakkas uurima nn neeruskandaali – operatsioone, mille käigus siirdati kaheksale Iisraeli kodanikule Tallinnas neerud. Doonorid tulid siia väidetavalt kokku otse üle Ida-Euroopa ja andsid oma organid altruistlikel motiividel. ## Ja maailmas: 1284 – Walesi liideti Inglismaaga. 1808 – Prantsuse väed vallutasid Joachim Murat’ juhtimisel Madridi 1845 – Floridast sai Ameerika Ühendriikide 27. osariigik. 1857 – Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid sõja Hiinale. 1861 – keiser Aleksander II manifestiga kaotati talupoegade pärisorjus Venemaal. 1875 – Pariisis toimus Georges Bizet’ ooperi «Carmen» esietendus 1918 – Saksamaa sõlmis Venemaaga Brest-Litovski rahulepingu. 1924 – Mustafa Kemal Atatürk tühistas 1400 aastat kestnud Kalifaadi. Ühtlasi sõlmisid Saksamaa ja Türgi sõpruslepingu. 1932 – Jaapani väed lõid Shanghai all Hiina armeed. 1938 – Saudi Araabias avastati naftat. 1941 – Teine maailmasõda: Bulgaaria lubas Saksa väed läbi oma territooriumi. 1943 – Teine maailmasõda: õhurünnakus Londonile hukkus 178 inimest. 1944 – USA lennukid ründasid esimest korda Teises maailmasõjas Berliini. 1955 – Kreeka, Jugoslaavia ja Türgi moodustasid parlamentaarse nõukogu. 1974 – Pariisi lähedal kukkus alla Türgi reisilennuk, õnnetuses hukkus 345 inimest. 1976 – USA presidendi Gerald Fordi administratsioon teatas otsusest müüa Egiptusele relvi. 1991 – Eestis ja Lätis viidi läbi iseseisvusreferendum 2001 – Jugoslaavia kohus esitas Belgradis vahi all viibivale ekspresident Slobodan Miloševićile ÜRO sõjakuritegude tribunali süüdistuse. 2002 – Vähemalt 450 inimest uppus Bangladeshis Meghna jõel toimunud laevaõnnetuses. 2018 – Baski separatistlik rühmitus ETA teatas ametlikult laialiminekus pärast 40 aastat kestnud ja Hispaanias 800 inimelu nõudnud konflikti. [Loe allikat](https://pmo.ee/4098907)