# ANALÜÜS: Iraan näitas, et USA pole sõjaks valmis

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/184769
- Published: 2026-05-01T20:12:18+03:00
- Author: RSS

Paberil ei tohiks Iraani sõda olla midagi erilist. Ameerika Ühendriigid kulutavad
oma sõjaväele umbes triljon dollarit aastas, mis on üle 100 korra rohkem kui Iraan.
Selle raha eest saab osta tunduvalt suurema õhu- ja mereväe ning täiustatud relvatehnoloogia,
millest Iraani kindralid võivad vaid unistada.

Sõja algusaegadel kulges ebakõla ootuspäraselt. Ameerika väed hävitasid suure osa
Iraani sõjaväest. Nüüd aga näib võistlus vähem ühekülgne. Iraan on võtnud kontrolli
Hormuzi väina üle ning selle raketid ja droonid ohustavad endiselt Ameerika liitlasi
selles piirkonnas. Kuigi president Trump näib olevat innukas läbirääkimiste teel
saavutatud vaherahu järele, siis Iraani juhid seda ei ole. Millegipärast on nõrgem
riik läbirääkimistel tugevamal positsioonil, vahendab [New York Times](https://www.nytimes.com/2026/04/30/opinion/iran-us-military-challenges.html).

See reaalsus paljastab Ameerika sõjapidamisviisi haavatavused. Taktikaline edu ei
ole võitu toonud. Trumpi hoolimatus sõja pidamisel on üks põhjus. Kuid probleem 
on suurem kui ükski üksik ülemjuhataja. Ameerika Ühendriigid on tänapäevaseks sõjaks
ette valmistamata.

Ameerika on kulutanud sadu miljardeid dollareid laevadele ja lennukitele, mis on
küll head konkurentide laevade ja lennukite alistamisel, kuid ebaefektiivsed odavamate
masstoodetud relvade vastu. Ameerika majandusel puudub tööstuslik võimsus, et toota
piisavalt relvi ja varustust, mida ta vajab. Ja riigil on olnud raskusi nende probleemide
lahendamisega sklerootilise valitsuse ja konsolideeritud kaitsetööstuse tõttu, mis
on muutustele vastu.

Kolm kuud enne seda, kui Trump Iraani ründas, hoiatati, et Ameerika Ühendriike ähvardab
tulevastes sõdades kaotus. Viimased kaks kuud on näidanud, et ärevus oli õigustatud.
Sõda Iraanis, olgugi kui rumal see ka poleks, peaks olema hoiatuseks Ameerika julgeolekule
kasvavate ohtude kohta ja stiimuliks nende lahendamisel.

„Mitte kunagi ajaloos pole ühegi riigi sõjaväge nii kiiresti ja tõhusalt neutraliseeritud,”
väitis sõjaminister Pete Hegseth 26. märtsil. Järgmisel päeval tegi Iraan Saudi 
Araabias asuvale Ameerika baasile drooni- ja raketirünnaku, milles sai haavata üle
tosina sõjaväelase, hävitati radariluulelennuk ja kahjustati vähemalt kahte tankimisautot.

Hegsethi pompoossuse kohene ümberlükkamine viitab reformikavale, mida Ameerika sõjavägi
vajab. On neli peamist prioriteeti.

Esiteks peab Ameerika Ühendriigid investeerima droonide vastasesse tehnoloogiasse,
nagu need, mida Ukraina on oma sõjas Venemaa vastu välja töötanud. Selliste kaitsemeetmete
puudumine on üks põhjus, miks ülistatud USA merevägi ei ole suutnud ära hoida elutähtsa
veetee, Hormuzi väina sulgemist.

Teiseks vajab Ameerika Ühendriigid rohkem oma odavaid ja ühekordselt kasutatavaid
relvi nagu ühesuunalised ründedroonid ja mehitamata laevad. Kuigi suur osa Ukraina
sõjast on peetud masstoodetud droonidega, valab Pentagon raha palju keerukamasse
varustusse, sealhulgas piloodita lennukitesse mis saavad lennata koos piloodiga 
lennukiga.

Kolmandaks vajab riik suuremat ja paindlikumat tööstusvõimsust. Kuni viimase ajani
tootis üks tehas kõiki Ameerika Tomahawki tiibrakette ning Patriot-raketitõrjerakettidest
on pidevalt puudus. Kongress peaks vastu võtma seadused, mis aitavad erasektoril
oma tootmisvõimsust suurendada. Pentagon peaks omalt poolt lõpetama nii paljude 
oma relvade ostmise vaid viielt suurelt relvatootjalt ja hakkama panustama dünaamilistele
tehnoloogiaettevõtetele, mis suudavad kiiresti kohaneda.

Lõpuks peavad Ameerika Ühendriigid tegema koostööd teiste tööstusdemokraatiatega.
Trumpi palved Hormuzi väina taasavamiseks just nendele liitlastele, kelle ta sõja
alguses hülgas, on vaid järjekordne tõestus selle kohta, et Ameerika ei saa üksi
hakkama. Lähiaastatel nõuab Hiina majandusliku ja sõjalise laienemisega sammu pidamine
koostööd sarnaselt mõtlevate demokraatiatega.

Kõik need sammud ei ole mõeldud ainult järgmise sõja võitmiseks. Need võivad aidata
seda ka ära hoida – pannes vaenlased uskuma, et nad kaotavad iga sõja, mille nad
alustavad.

Selle asemel on Iraani sõda andnud teekaardi igale riigile, mis soovib tulevikus
Ameerika Ühendriikidele vastu seista, sealhulgas Venemaale ja Põhja-Koreale. Hiina
jaoks, kellel on suurim potentsiaal Ameerika sõjalisele võimsusele vastu astuda,
kinnitab sõda selle keskendumise õigsust uutele sõjapidamisviisidele nagu droonid,
küberrelvad ja kosmosejõud.

Ameerika sõjaväe jaoks pole pilt täiesti sünge. Iraani sõda on näidanud, et sellel
on hämmastav võime leida ja hävitada vaenlase sihtmärke. Konflikti esimese kuue 
nädala jooksul tabas USA sõjavägi üle 13 000 sõjaväe- ja tööstussihtmärgi. Ameerika
kaotused sõjas, kuigi traagilised, on rünnaku ulatust ja Iraani ressursse arvestades
piiratud: vähemalt 13 sõjaväelast hukkus ja üle 300 sai haavata.

Trump on teinud sõjaväe reformi suunas positiivseid samme. Tema administratsioon
on astunud mitmeid samme, et murda suurte töövõtjate haaret Pentagoni relvatarnete
üle ja on avaldanud mõnele neist survet suurendada hädavajalike rakettide tootmist.
Armeeminister Daniel Driscoll on algatanud aegunud ja ebaõnnestunud programmide 
tühistamise.

Kuid Trumpi kaootiline ja destruktiivne lähenemine valitsemisele on suure osa neist
edusammudest tühistanud. Ta tellis kalli uue laevastiku, „Trumpi klassi” lahingulaevad,
mis on õhurünnakute suhtes haavatavad. Hegseth on vallandanud reformijate kaadri
ja on Driscolliga tülis. Aprillis pakkus administratsioon välja 1,5 triljoni dollari
suuruse eelarve, mis tõenäoliselt võimendab puudujääke, selle asemel et tugevusi
arendada.

Hea uudis on see, et parlament Kongress, valitsus ja Pentagon näevad nüüd sõjalisi
puudujääke. Halb uudis on see, et vastased näevad neid samuti. Washington ei saa
enam lihtsalt rääkida sõjaväe reformimisest. Ta peab seda tegema või riskib sellega,
et Iraani sõja pettumused muutuvad palju hullema eelvaateks.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/05/analuus-iraan-naitas-et-usa-pole-sojaks-valmis/)