# Jaak Vilo: EMBL on molekulaarbioloogide CERN

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/18279
- Published: 2023-05-23T14:07:00+03:00
- Author: toomas

![]()

EMBL on rahvusvaheline teadusasutus, mille asutamislugu ulatub aastakümnete taha.
Asi algas natuke Euroopa Tuumauuringute Organisatsioni ehk CERNi analoogia järgi.
CERN on 1950. aastatel Euroopas tuumafüüsikauuringuteks moodustatud ühine labor,
mis läks edukalt käima.

EMBL loomiseni jõuti kakskümmend aastat hiljem, 1974. Euroopas oli tunda mahajäämust
Ameerika teadusest ja siin tuli midagi suuremat ette võtta. Nii tõigi tärkav teadusharu
molekulaarbioloogia osapooled kokku ja moodustati suurlabor EMBL.

Kui CERNi kuulsaim saavutus on Higgsi bosoni avastamine, siis selle jaoks 
pidi 
päris palju maad kaevama, tunneleid rajama, magnetite abil ülijuhte külmad hoidma
jne. EMBLil ei ole ühte keskset taristut, ühte suurt mõõteseadet.

Kuid EMBL on elukeskne, ja elu on planeedil Maa igal pool. Molekulaarbioloogia tegeleb
peamiselt rakusiseste protsessidega, aga ka suurema pildiga kudede ja erinevate 
rakendusteni välja.

Ühte suurt eesmärki nagu tuumafüüsikas, et uurime üha väiksemaid ja väiksemaid osakesi,
molekulaarbioloogias ei ole. Eesmärk on aru saada, kuidas elu molekulaarsel tasemel
toimub. EMBLil on kuus eri paigus tegutsevat laborit, millel on oma fookused.

Jaak Vilo töötas aastail 1999–2002 Inglismaal Cambridge’i lähedal EMBLi koosseisu
kuuluvas Euroopa Bioinformaatika Instituudis EMBL-EBI. Seal tegeldi puhtalt andmetega,
kõrval asuvas Sangeri instituudis sekveneeriti samal ajal aga inimese genoomi.

EMBLis on fookus kogu aeg tippteaduse tegemisel. Tippteaduse baasil pakutakse ka
teenuseid, näiteks suuri andmebaase, mida ükski ülikooli uurimisrühm üksinda ei 
saakski luua.

EMBL ei ole seejuures üle üle mõistuse suur, praegu on seal umbes 1800 töötajat.
Aastas avaldab EMBL vähem artikleid kui Tartu Ülikool, aga ta on fokuseeritud ühele
erialale tipptasemel ja sellega panustab Euroopas väga-väga suurelt.

Peale tippteaduse ja teenuste tegeleb EMBL ka tehnoloogia arendamisega. Teised Euroopa
teadusasutused saavad EMBLi seadmeid kasutada. Selle käigus antakse väljaõpet, õpetatakse
teadlasi, doktorante, järeldoktoreid, korraldatakse koolitusi, konverentse jne.

Neljas missioon on innovatsioon ehk teadustulemuste viimine ettevõtete ja rakendusteni.

Viiendaks missiooniks on EMBL võtnud endale Euroopa-ülese integratsiooni: tuua kokku
eri riikide teadlasi, luua võrgustikke. Põhjamaades on EMBLi võrgustik, Leedus on
EMBLiga assotsieerunud üksus tänu nende tugevale biotehnoloogiale.

EMBLiga liitumiseks tuli vaeva näha peamiselt Eesti sees. Sellised organisatsioonid
tahavad tegelikult ise, et neil oleks rohkem liikmeid. Ülisuurt künnist Eesti vastuvõtmisel
ei olnud, meie teadus on tasemel. Aga mõnedele Eesti inimestele tundus EMBLi liikmelisus
paarkümmend aastat tagasi veel võib-olla luksusena.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608986114/jaak-vilo-embl-on-molekulaarbioloogide-cern)