# Veest välja võetud kala piinleb enne surma pea pool tundi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/182600
- Published: 2026-04-22T22:50:26+03:00
- Author: RSS

Mis toimub tegelikult kalaga neil minutitel, mil ta veest välja tõstetakse? Teadlased
on võtnud ette keerulise ülesande mõõta midagi, mida varem peeti peaaegu mõõtmatuks–
loomade valu. Uue lähenemise abil avatakse samm-sammult, milliseid reaktsioone kogeb
üks maailma enim kasvatatud kalaliike. Selgub, et isegi lühike aeg õhu käes käivitab
kehas sündmuste ahela, millel on üllatavalt sügav mõju. Need teadmised ei jää pelgalt
teooriaks, vaid seavad küsimärgi alla ka meie igapäevased toiduvalikud. Kas olemasolevad
meetodid on tõesti parimad, mida suudame pakkuda? Ja mida muudaks see teadmine, 
kui me seda lõpuni mõistaksime?

Igal aastal tõmmatakse veest välja umbes triljon kala, mis on tavaliselt määratud
inimeste toidulauale. Kuigi see on looma jaoks vaevalt meeldiv tulemus, on uus uuring
nende kannatusi kainestavate arvudega hinnanud.

 * Uus uuring kvantifitseerib, kui palju valu põhjustab kalade lämmatamine õhus 
   või jäävees.
 * Teadlased leidsid, et vikerforell võib enne teadvusekaotust kannatada kuni 22
   minutit.
 * Heaolu jalajälje raamistik aitab võrrelda tapameetodeid ja suunata üleminekut
   humaansematele lahendustele.

**Mis toimub tegelikult kalaga neil minutitel, mil ta veest välja tõstetakse? Teadlased
on võtnud ette keerulise ülesande mõõta midagi, mida varem peeti peaaegu mõõtmatuks–
loomade valu. Uue lähenemise abil avatakse samm-sammult, milliseid reaktsioone kogeb
üks maailma enim kasvatatud kalaliike. Selgub, et isegi lühike aeg õhu käes käivitab
kehas sündmuste ahela, millel on üllatavalt sügav mõju. Need teadmised ei jää pelgalt
teooriaks, vaid seavad küsimärgi alla ka meie igapäevased toiduvalikud. Kas olemasolevad
meetodid on tõesti parimad, mida suudame pakkuda? Ja mida muudaks see teadmine, 
kui me seda lõpuni mõistaksime?**

Igal aastal tõmmatakse veest välja umbes triljon kala, mis on tavaliselt määratud
inimeste toidulauale. Kuigi see on looma jaoks vaevalt meeldiv tulemus, on uus uuring
nende kannatusi kainestavate arvudega hinnanud.

Vikerforell on algselt pärit Vaikse ookeani külmaveeliste lisajõgede aladelt, kuid
on nüüdseks populaarne toidukala kogu maailmas, keda kasvatatakse igal mandril peale
Antarktika.

Enamasti [surmatakse nad lämmatamise teel](https://doi.org/10.1016/j.aquaculture.2023.740443)
kas vabas õhus või jäävees. Kuigi see on kulutõhus viis kalade massiliseks surmamiseks,
on rahvusvaheline bioloogide meeskond, mida juhib Cynthia Schuck-Paim Heaolu Jalajälje
Instituudist (_Welfare Footprint Institute)_, leidnud, et selle meetodiga võib iga
kala kogeda kuni 22 minutit tugevat valu.

Loomade kannatusi on raske mõõta, kuid teadlased on hiljuti välja töötanud standardiseeritud
raamistiku, mis võtab arvesse negatiivselt mõjuvate seisundite, nagu stress või 
valu, intensiivsust ja nende kogemise kestust.

Seda nimetatakse [heaolu jalajälje raamistikuks](https://doi.org/10.17605/osf.io/94bxs)(
_Welfare Footprint Framework, WFF_). Loodetakse, et see võimaldab inimestel, kes
töötavad loomadega – bioloogidel, veterinaaridel, loomaaia töötajatel, põllumeestel
ja teistel – võrrelda ja parandada loomade heaolu standardeid. Selle hulka kuuluvad
ka loomade hukkamise viisid.

Uuringu autorid [kirjutavad](https://www.nature.com/srep), et ühiskondlik mure tootmistavade
mõju kohta loomade heaolule on kasvamas, mida tõendavad tarbijatest lähtuvad hoiakud
ja laiemad liikumised, märgistamispüüdlused, akrediteerimisskeemid, poliitikad ja
seadusandlus, mis seavad loomade heaolu esikohale.

Teadlaste saadud tulemused pakuvad esimesi kvantitatiivseid hinnanguid valu kohta
kalade surmamisel, näidates heaolu parandamise potentsiaalset ulatust, mis on saavutatav
tõhusate uimastamismeetodite abil.

Avaldatud teadusartiklite hulka läbi töötades lõi meeskond üksikasjaliku pildi sellest,
mida kogeb veest välja tõstetud kala.

Juba viis sekundit õhu käes viibimist vallandab neurokeemilise reaktsiooni, mida
inimesed seostaksid endas negatiivsete emotsioonidega. Käitumine, nagu jõuline väänamine
ja pööramine, näitab lisaks tugevat vastumeelsusreaktsiooni.

Ilma veeta kleepuvad õrnad lõpuste struktuurid, mis vahetavad hapnikku süsihappegaasi
vastu, kokku, põhjustades hingamisel tekkiva CO2 kogunemist. Selle tõusev tase käivitab
[notsitseptsiooni](https://en.wikipedia.org/wiki/Nociception), keha häiresüsteemi,
mis paneb kala ahmima. Notsitseptsioon on organismi taju sellest, mis võib keha 
kahjustada ja seega ka valu, mille roll on hoiatada meid võimaliku ohu eest. Lõpuks
aga muudab kõrgenenud CO2 tase looma vere ja aju-seljaajuvedeliku happeliseks, viies
lõpuks teadvusekaotuseni.

Sõltuvalt kala suurusest ja surmamistingimustest võivad need piinarikkad kogemused
kesta 2 kuni 25 minutit.

Autorid [märgivad](https://www.nature.com/articles/s41598-025-04272-1), et tootmismahu
järgi standardiseerituna vastab see keskmiselt 24 minutile kilogrammi kohta, kusjuures
mõnel juhul esineb üle ühe tunni mõõdukat kuni äärmuslikku valu kilogrammi kohta.

Nad hindavad, et elektriline uimastamine, mida on pakutud [humaanseks alternatiiviks](https://doi.org/10.1016/j.aquaeng.2022.102286)
kalade surmamisel, võiks säästa kuni 20 tundi mõõdukat kuni äärmuslikku valu iga
kulutatud USA dollari kohta.

Kuid [aju-uuringud](https://doi.org/10.1016/S0044-8486(01)00677-9) on näidanud, 
et elektrilise uimastamise tõhusus [võib suuresti erineda](https://doi.org/10.1016/j.aquaculture.2022.738012):
ideaaljuhul peaks loom muutuma kohe ja täielikult teadvusetuks kuni surmani. Praeguste
uimastamismeetodite puhul ei ole see alati nii.

Schuck-Paim ja kolleegid [kirjutavad](https://www.nature.com/articles/s41598-025-04272-1),
et iga uimastamismeetodi heaolu mõju ja tõhusus sõltuvad kriitiliselt ka kogu püügiprotsessist,
kuna seda mõjutavad kumulatiivsed surmamiseelsed stressorid.

Nad lisavad, et WFF-i saab kasutada ka nende protsesside heaolumõjude hindamiseks
ja tõhusaks sekkumiseks prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramiseks.

Kuigi paljudel inimestel on raske seista silmitsi inimtegevuse mõjuga looma vaatenurgast,
pakub see võrreldav loomade kogemuse mõõdik selge pildi sellest, kus saab teha korrektuure
toiduks kasutatavate loomade heaolu nimel.

Selle kõige levinuma kalade surmamismeetodiga seotud valu kvantifitseerides on võimalik
leida paremaid viise hoolitseda nende miljardite loomade eest, kes on igal aastal
inimestele toiduks. Uuringu põhjal kirjutatud artikkel on avaldatud ajakirjas [Scientific Reports](https://www.nature.com/articles/s41598-025-04272-1).

[Originaal allikas](https://www.sciencealert.com/fish-suffer-up-to-22-minutes-of-intense-pain-when-taken-out-of-water)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8456663)
