# RAVIMID PRINTERIST? ⟩ Tartu teadlased astusid suure sammu personaalse ravi poole

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/182247
- Published: 2026-04-21T11:37:42+03:00
- Author: RSS

![Tartu Ülikooli farmatseutilise tehnoloogia nooremteadur Kristiine Roostar uuris,
kas ravimeid on võimalik 3D-printimise abil toota.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

**Kuigi ravimeid toodetakse praegu peamiselt suurtes kogustes, võib 3D-printimine
tulevikus tuua ravimitootmise patsiendile lähemale. Tartu Ülikooli farmatseutilise
tehnoloogia nooremteaduri Kristiine Roostari juhitud värske uurimistöö astub sammu
selle eesmärgi suunas, tuues esile võimalused ravimite senisest täpsemaks printimiseks.**

Ravimeid oleme harjunud ette kujutama kui midagi, mis valmib suures tehases, liigub
sealt apteeki ja jõuab lõpuks patsiendini. Tavaliselt on need tabletid standardse
suuruse, kuju ja annusega. Kuid meditsiin liigub järjest enam selles suunas, et 
ravi oleks kohandatud konkreetse inimese vajadustele. Selle eesmärgi saavutamisel
võib üks ootamatu abiline olla 3D-printer.

Tartu ülikooli teadlaste värske uurimistöö näitab, et ravimite 3D-printimine ei 
ole enam ainult ulmeline idee, vaid täiesti tõsiselt arendatav tehnoloogia.

![Ravimite printimiseks kasutati printerit Hyrel 30 M](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## **Ekstrusioon – nagu hambapasta kasutamine**

Uuringus keskenduti pooltardekstrusioonile (ingl _semi-solid extrusion_, SSE), meetodile,
mille abil saab ravimeid printida geelitaolistest materjalidest. Selline lähenemine
võimaldab kohandada ravimi annust, kuju ja toimekiirust, lähtudes patsiendi vajadustest.
Töö eesmärk oli hinnata, millised abiained sobivad printimiseks kõige paremini ning
milline on saadud ravimite kvaliteet ja efektiivusus.

Selleks segas Roostar aspiriini kolme abiainega – poloksameeridega F68, F87 ja F108.
Neid poloksameere on seni kasutatud vaid pealemääritavate ravimite tootmiseks. Kuna
puhast toimeainet pole apteekides sageli saadaval, kasutatakse seal annuste personaliseerimiseks
juba olemasolevaid tablette. Seetõttu võttis nooremteadur luubi alla ka kaks käsimüügis
saada olevat aspiriinipreparaati.

![Uurimistöös vaadeldi ka väga praktilist küsimust: kas 3D-printimiseks võiks kasutada
juba olemasolevaid käsimüügitablette? See oleks apteegi või haigla jaoks ahvatlev
lahendus, sest puhast toimeainet ei pruugi alati käepärast olla](data:image/gif;
base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Oluline samm nutika ravimtootmise suunas

Printimise täpsuse hindamiseks kasutati esmalt 3-D printeri poolt kiht kihi haaval
loodud 4 × 4 ruudustikku. Seejärel valmistati eespool loetletud ainetest ümmargused
tabletid. Kõige täpsemad ja ühtlasemad tulemused saadi abiainega F108. Teiste abiainete
puhul tekkisid printimisel õhumullid ja tablettide serv jäi ebaühtlane, täpsustas
Roostar.

«See on oluline samm personaalse meditsiini ja nutika ravimtootmise poole,» rõhutas
ta. «Loodan, et välismaa kolleegid nopivad selle teadmise üles ja kordavad katseid
teiste toimeainetega. Huvitav oleks näha, kas ja kuidas raviaine ise tulemusi mõjutab.»

Samas ei andnud loodetud tulemust juba valmis tablettide ümbertöötlemine, sest neis
sisalduvad lisaained mõjutasid oluliselt prinditava segu omadusi, mis halvendas 
3D-printimise kvaliteeti.

## 3D-printerid haiglatesse ja apteekidesse?

Kuigi 3D-printimisel on suur potentsiaal muuta ravimitootmist oluliselt patsiendikesksemaks,
on see praegu veel peamiselt teadlaste pärusmaa. Patsientide käsutuses on selline
printer vaid Tartu ülikooli kliinikumis, kus valmistatakse personaalsete doosidega
ravimeid vähihaigetele ja raskelt haigetele lastele.

Roostari hinnangul võiksid 3D-printerid jõuda lähiaastatel teistessegi haiglatesse,
tervishoiuasutustesse ja apteekidesse. Seni on peamine takistus olnud seadmete hind,
kuid see on aja jooksul märgatavalt langenud. Samuti eeldab ravimite 3D-printimise
laiem kasutuselevõtt kindlat õigusraamistikku ning ühtseid kvaliteedi- ja ohutusnõudeid,
mida praegu veel ei ole.

Mõte, et ravimeid võiks tulevikus 3D-printida haiglas või apteegis kohapeal, kõlab
veel harjumatult, kuid teadlased töötavad selle nimel juba praegu. Tartu ülikoolis
tehtud värske uurimus keskendus küsimusele, millistest materjalidest saaks ravimeid
kõige paremini printida. Vastus sellele küsimusele võib mõjutada seda, kuidas ravimeid
tulevikus valmistatakse.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8456204)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8456204)

![]()