# Rootsi kardab, et Venemaa võtab ära mõne Rootsi või Eesti saare - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/181388 - Published: 2026-04-16T19:42:16+03:00 - Author: RSS Rootsi sõjaväe juht ütles, et Venemaa võib igal ajal NATO proovile panna, okupeerides mõne Läänemere saare. Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson ütles, et Kreml võib soovi korral homme merel väikese rünnaku korraldada, et paljastada alliansi lõhed ajal, mil president Trump ähvardab oma Euroopa partnerid hüljata, vahendab [Times](https://www.thetimes.com/world/europe/article/russia-attack-nato-island-baltic-sweden-6hndcgllp). Seni on enamik avalikult arutatud stsenaariume Venemaa rünnakuks NATO territooriumile keskendunud maa hõivamisele idatiiva lähedal. Euroopa strateegid on aga üha enam mures võimaliku eskaleerumise pärast merel, eriti Läänemerel. Venemaa relvajõud on hakanud perioodiliselt eskortima kaubanduslikke „varilaevastiku” laevu läbi piirkonna ning arvatakse, et nende sõjalaevad on sihikule võtnud vähemalt ühe NATO liikmesriigi sõjalaevad, millel on relvasüsteemid. Claesson ütles Londonis toimunud kohtumisel väljaandele Times: „Ma arvan, et on oluline rõhutada, et me peame olema kikivarvul ja et me peame Venemaad sellistest seiklustest eemale peletama oma kohalolekuga teda huvitavates piirkondades Põhja- Euroopas ja loomulikult ka Läänemerel.” Sõjamängudes on sageli simuleeritud Venemaa maabumist mõnel mere suuremal ja strateegiliselt kasulikumal saarel, näiteks Rootsi Gotlandi saarel, Taani Bornholmi saarel või Eesti Hiiumaal ja Saaremaal. Septembris avaldasid Rootsi relvajõud ja Rootsi tsiviilkaitse- ja vastupanuvõimeamet aruande, mis sisaldas stsenaariumi, kus Venemaa võiks proovida Gotlandi välkkiirelt okupeerida amfiib- või õhudessantrünnakute abil „üllatuse või pettuse” abil. Claesson märkis aga, et on kümneid tuhandeid teisi vähemtuntud saari, mis võivad olla ahvatlevaks sihtmärgiks. „Läänemeres on umbes 400 000 saart, seega on see lihtsalt [Venemaa] valiku küsimus,” ütles ta. „Usun, et alliansi testimise eesmärgi saab saavutada peaaegu kõigega. See ei pea olema eriti ulatuslik, vaid pigem sellega, et midagi selgeks teha ja oodata, mis poliitiliselt juhtuma hakkab.” Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistuse hiljutine aruanne tõi esile, et Venemaa oht lähiaastatel aina suureneb ning Kreml jätkab tõenäoliselt oma sõjalise võimekuse suurendamist Rootsi läheduses. Dokumendis jõuti järeldusele, et Venemaa võiks juba praegu korraldada piiratud ulatusega rünnaku Rootsi vahetus naabruses, kui ta seda sooviks. Aruandes öeldi, et poole aastakümne pärast on Moskva võimeline „korraldama relvastatud rünnaku eesmärgiga võtta kontrolli alla suured maismaa-alad ning seejärel saavutada mereväe ja õhu domineerimine”. Claesson ütles, et Ukraina konflikti lõpp annaks Venemaale võimaluse NATO idatiival ressursse ümber grupeerida ja ümber paigutada potentsiaalse sõjalise operatsiooni jaoks. „Ma ei välista ka seda, et nad valmistuvad ette mingisuguseks sõjaliseks vastasseisuks eesmärgiga taastada mingisugune geopoliitiline laiendus, mis meenutab vana Vene impeeriumi, võib-olla isegi Nõukogude Liitu,” ütles ta. Läänemeri on juba olnud Rootsi ja Venemaa vaheliste kokkupõrgete tandriks. Mõni nädal tagasi tulistati alla Vene droon, mis lähenes Prantsuse lennukikandjale Charles de Gaulle, kui see oli Malmö sadamas dokitud. Samal ajal, kui Venemaa on hakanud oma varilaevastiku laevu varustama turvapersonaliga ning suurendanud laevade eskorti sõjaväelennukite ja fregattidega, on Rootsi hakanud suurendama oma kohalolekut merel ja näitama üles valmisolekut. Viimase kuue nädala jooksul on Rootsi piirivalve kinni pidanud kolm laeva, mida kahtlustatakse Venemaa varilaevastiku koosseisu kuulumises. Vene meedia mõistis selle hukka kui „piraatluse”, kuid Claessoni jaoks on see osa ambitsioonist säilitada merel seadus ja kord, aga ka vältida võimalikku loodusõnnetust. „Muidugi on see ambitsioon säilitada merel seadus ja kord,” ütles ta. “See on tegutsemine valelipu all, halvasti merekõlblike ja halva merepraktikaga laevade opereerimine on Läänemere keskkonnale suur oht.” Liiklus Läänemerel, mis on suhteliselt kitsas meri, on pärast Ukraina sõja algust märkimisväärselt suurenenud, kuna selle vetest on saanud Venemaa peamine nafta ja gaasi eksporditee maailma. Sanktsioonidest kõrvale hiilitakse varilaevastiku abil, mis koosneb suures osas vanadest, halvasti hooldatud ja alakindlustatud laevadest, mis sageli tegutsevad valelipu all. Taani Laevandusliidu hiljutine aruanne tõi esile, et naftatransport Soundi ja Suur- Belti väinades, mis on Läänemere väravad, kasvas 58 protsenti aastatel 2021–2024. Eelmise 2025. aasta esimesel poolel veeti mõlema marsruudi kaudu kokku 4,9 miljonit barrelit naftat päevas, sama palju kui Suessi kanali kaudu. Samal ajal on Lähis-Ida konflikt ja Iraani Hormuzi väina sulgemine Venemaale märkimisväärselt kasu toonud, sest tänu kõrgematele naftahindadele ja Ameerika sanktsioonide osalisele tühistamisele on Venemaa suutnud oma sõjakassat täiendada, kuid see on ka Lääne tähelepanu Ukrainalt eemale juhtinud. Claesson ütles, et tasub järele mõelda, kuidas maailmasõjad alguse saavad, arvestades, et mõned analüüsid viitavad sellele, et planeet on juba kolmanda maailmasõja taolise algstaadiumis. „Tavaliselt kirjutatakse ajalooraamatuid tagantjärele, aga ma võin märkida, et meil on nüüdseks olnud lühikese aja jooksul kaks avatud konflikti kahes maailmaosas, millel on globaalsed tagajärjed,” ütles ta. Kuna aga polaaraladel sulavad jäämütsid, võib Arktikast saada järgmise globaalse konflikti oaas, kuna suurriigid pööravad üha enam oma pilgud sellele piirkonnale, lootes saada kasu uutest mereteedest ja loodusvaradest. NATO uusim liige Rootsi võtab üle uue alliansi maaväe, mis asub Soome Lapimaal ja mille ülesandeks on heidutuse tugevdamine Kaug-Põhjas. Veebruaris ja märtsis saadeti Rootsi lahingulennukid patrullima Islandi õhuruumi, mis on küll NATO liige, kuid millel puudub oma õhuvägi. Claesson ütles, et Arktika karm kliima on sõjaliste operatsioonide jaoks väga nõudlik ja NATO peab pidevalt parandama oma võimet sellistes äärmuslikes tingimustes võidelda. „Ma arvan üldiselt, et mõne erandiga peame kiirendama oma arengut Arktikas tegutsemise võimekuse osas,” ütles ta. „On selge, et üksikutel riikidel, näiteks Põhjamaadel ja Kanadal on mitmeid võimeid, kuid NATO vaatenurgast peame arendamist jätkama.” [Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/04/rootsi-kardab-et-venemaa-votab-ara-mone-rootsi-voi-eesti-saare/)