# Kole lugu: Ukrainale antav abi kuivab kokku, kuna USA maadleb oma võlgadega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/18113
- Published: 2023-05-22T21:36:12+03:00
- Author: toomas

![]()

Eelmisel, 2022. aastal Ukrainale heaks kiidetud miljardid dollarid kaitseabi võivad
tänavu hilissuveks kokku kuivada, kui vestlused järgmise rahastamisvooru üle jäävad
USA parlamendis Kongressis tahaplaanile.

Seadusandjate sõnul on jätkuva võla ülemmäära ummikseisust tingitud viivitused ja
Ukraina tulevase vasturünnaku ebakindlad tagajärjed lükanud edasi tõsised vestlused
järgmise rahastamisvooru ümber, vahendab [The Hill](https://thehill.com/policy/defense/4012806-as-ukraine-aid-dries-up-next-package-remains-on-back-burner/).

Esindajatekoja relvajõudude komisjoni (HASC) liige Andy Kim ütles, et seadusandjad
on arutlenud selle üle, mis peaks olema järgmise paketi osa, kuid ta ei ole ajastuses
kindel. Kongressi liige ütles, et käimasolev võitlus võla ülemmäära üle seab ohtu
sellised olulised õigusaktid nagu Ukraina abi.

„See aeglustab meie võimet neile probleemidele keskenduda,” ütles Kim. „See näitab
tõesti, et sellel on mõju riiklikule julgeolekule, sest me ei saa pidada sellist
tõsist vestlust Ukraina või [riigikaitse volituste seaduse] kohta enne, kui nad 
on sellega valmis.”

USA kaitseministeerium Pentagon paljastas neljapäeval raamatupidamisvea, mis vabastab
täiendavalt 3 miljardit dollarit, kuid Ukrainale antava julgeolekuabi ülevaate kohaselt
on suurema osa aasta peale allesjäänud vahendid siiski alla 14 miljardi dollari.
Praeguse kulutamise tempo juures on ebatõenäoline, et sellest jätkub kauemaks kui
septembrini.

Järgmine pakett on esimene test selle kohta, kas vabariiklaste kontrollitav esindajatekoda
jätkab tugevat Ukraina toetamist, hoolimata parempoolsete vaadetega seadusandjatest,
kes on suurema julgeolekuabi vastu. Mõned vabariiklaste esindajatekoja seadusandjad
rõhutavad juba ühtsuse vajadust Ukrainaga seoses enne järgmist paketti.

„Peame jätkama – oleme kohustatud neid mingil viisil, kujul või vormis aitama,” 
ütles rahvaesindaja Rich McCormick. „Küsimus on alati üksikasjades.”

Rahvaesindaja Bill Keating ütles, et kõik sõltub Ukraina vasturünnakust. „Ei ole
täppisteadus öelda mida, sest see võib olla edu, mis muudab suurema toetuse vähem
vajalikuks,” ütles Keating. „Või võib tekkida kahju seal, kus peab olema rohkem”
abi. Ta lisas, et Ukrainal on praegu „piisavalt lähitulevikuks”.

HASC liige McCormick ütles, et mõned kõige pakilisemad mured USA julgeolekuabi pärast
Ukrainale, mida vastased sageli tõstatavad, ei ole enam suured murekohad. See hõlmab
Ukrainasse saadetud relvade ja varustuse nõuetekohast auditeerimist ning Lääne julgeolekualliansi
NATO Euroopa Liidu liikmete piisavat panust.

„EL tugevdab nii sõjalist panust kui ka väljaõpet,” ütles McCormick. „Seega on tegemist
NATO jõupingutustega, see ei ole ühepoolne … [ja] ma arvan, et meil on neile antud
raha ja relvade osas parem ülevaade kui Afganistanis.”

USA kiitis eelmisel aastal heaks 113 miljardi dollari suuruse üldise hädaabi Ukrainale,
millest umbes 47 miljardit dollarit hõlmas otsest julgeolekuabi USA varude täiendamiseks
Kiievisse saadetud varustuse ja tarvikute, uute relvade ostmise ja tarnimise või
väljaõppe otseste vahendite või muudeks vahendite osas.

Selle kuu alguses Ukraina jaoks välja kuulutatud viimase paketiga seoses teatas 
kaitseministeerium, et pärast Venemaa sissetungi riiki on kulutatud umbes 37 miljardit
dollarit, mis tähendab, et järele on jäänud veidi rohkem kui 10 miljardit dollarit.

On ebaselge, kas märtsis siseauditi käigus avastatud 3 miljardi dollari suurune 
raamatupidamisviga tähendab, et järele on jäänud ligikaudu 13 miljardit dollarit
või on Pentagoni viimane hinnang seda juba arvesse võtnud.

Kummalgi juhul ei lähe kaua aega, enne kui heakskiidetud rahastus on ära kasutatud.
Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre keeldus täpsustamast mis tahes vestlusi
Kongressiga, kui temalt küsiti Ukraina rahastamise kohta sel nädalal, kuid ta ütles,
et maailm on „näinud meie pühendumust Ukraina rahvale abipakettidega”.

Kiiev teatas, et on valmis alustama kauaoodatud vasturünnakut, et vallutada tagasi
märkimisväärsed territooriumid Venemaa vägede poolt okupeeritud riigi ida- ja lõunaosas.

NATO ametnikud on teatanud, et Ukrainal on peaaegu kõik lubatud relvad ja varustus,
mida ta vastupealetungiks vajab, sealhulgas Saksamaa tankid Leopard, hulk jalaväe
lahingutanke ja isegi Suurbritannia pikamaa tiibraketid.
Kuid Vene väed on kaevunud
üle 1000-kilomeetrisel rindejoonel ja Ukraina seisab silmitsi tohutute raskustega
kindlustuste ületamisel.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse heaolu ja arengu projekti vanemteadur
Conor Savoy nõustus, et järgmise paketi kujundab tulevane vasturünnak.

Kuid Savoy hoiatas, et Ukraina ebaõnnestunud või seiskunud rünnak võib järgmise 
paketi vastu töötada. Ta nimetas seda poliitiliselt „ohtlikuks olukorraks” ja rõhutas
vajadust jääda Ukrainaga „pikaks ajaks” sõltumata vastupealetungi tulemusest.

„See pole lõpu algus,” ütles Savoy vasturünnaku kohta. „On tõenäolisem, et see kestab
veel mõnda aega ning ilma Ameerika ja Euroopa toetuseta on ukrainlased väga raskes
olukorras.”

Savoy ütles, et eelmisel aastal demokraatide kontrollitud kongressi poolt vastu 
võetud neli seadusandlikku paketti peaksid kehtima kuni eelarveaasta lõpuni, mis
on septembri lõpp.

Kongressi poolt detsembris heaks kiidetud lõpliku paketi eesmärk oli hoida abi voolamas
suurema osa 2023. aastast, sealhulgas umbes 20 miljardit dollarit Ukraina julgeolekuvajaduste
rahuldamiseks.

Kõik sõltub nüüd sellest, kuidas vabariiklaste kontrollitav parlament menetleb esimest
seadusandlikku abipaketti Ukrainale.

Vabariiklane Kevin McCarthy ütles enne spiikriks valimist, et Ukraina jaoks „tühja
tšekki” enam ei anta, põhjendades sellega muret, et ta võib piirata Kiievi rahastamist.

McCarthy on aga Ukrainat rohkem toetanud pärast parlamendis saavutatud võitu. Varem
sel kuul ütles ta, et valitsus on „väga selgelt väljendanud hirmutegusid, mida Venemaa
ja Putin sellele maailmale on esitanud” ja „väga selge on ka meie hääletustes”, 
mis viitas, et parlament jätkab „seda, mida me oleme teinud”.

Siiski sidus 19 parempoolse seadusandja eelmisel kuul allkirjastatud kiri nende 
toetuse Ukraina tulevasele abile president Bideni selge diplomaatilise strateegiaga
sõja lõpetamiseks.

HASC-i liige Chrissy Houlahan, kellelt küsiti parempoolsetest seadusandjate kohta,
kes takistavad järgmist paketti, vastas: „Sa ei saa kunagi öelda, et te ei muretse
millegi pärast. Kuid ma arvan, et enamik inimesi siin Kongressis, enamik inimesi
riigis mõistab, kui oluline on see, mida me Ukraina rahva toetamiseks teeme.”

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 154 korda, 154 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/kole-lugu-ukrainale-antav-abi-kuivab-kokku-kuna-usa-maadleb-oma-volgadega/)