# Tagasilöök: Ukraina ei pääse niipea Euroopa Liitu, sest paljud riigid on vastu

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/180909
- Published: 2026-04-14T22:18:12+03:00
- Author: RSS

Ursula von der Leyeni nägemus ulatuslikult laienenud Euroopa Liidust, mis hõlmab
ka Ukrainat, on silmitsi tõsise takistusega: paljud praegused liikmed ei taha sellest
rääkida.

Hirm populistidele laskemoona andmise ees, õudusunenäolised riiklikud referendumid
iga uue riigi liitumise kohta ja Ungariga suhtlemise kollektiivne trauma alates 
selle liitumisest 2004. aastal aitavad kõik kaasa vastumeelsusele mitmes EL-i pealinnas,
väidavad üheksa [Politicoga](https://www.politico.eu/article/fear-populists-pushing-governments-oppose-expanding-eu/)
vestelnud EL-i diplomaati ja ametnikku. Ükski riik pole liitunud pärast Horvaatia
liitumist 2013. aastal.

Uute liikmete vastuvõtmine ehk laienemine, nagu seda nimetatakse – Euroopa Komisjoni
presidendi von der Leyeni eestvedamisel – pidi olema selle kuu lõpus Küprosel Nikosias
toimuva EL-i tippkohtumise päevakorras. Kuid juhtide ükskõiksuse märgina on see 
nüüd ebatõenäoline, ütles üks ettevalmistustega seotud EL-i kõrge ametnik.

„Laienemine peab edu ja usaldusväärsuse tagamiseks jääma nõudlikuks ja teenetepõhiseks,”
ütles Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad.

Valitsuste seas on suurimaks mureks hirm poliitilise tagasilöögi ees iga juhi vastu,
kes toob uusi EL-i liikmeid riiklikku arutellu, ütlesid kolm laienemisprotsessiga
seotud diplomaati ja üks EL- kõrge ametnik. Nagu ka teistele selles artiklis mainitutele,
anti neile anonüümsus, et arutada suures osas konfidentsiaalseid kõnelusi.

„Poola torumehe” debati kordumine, mis haaras paljusid EL-i riike enne Varssavi 
vastuvõtmist 2004. aastal, kui mõned poliitikud väitsid, et odav Poola tööjõud asendab
Lääne-Euroopa kõrgelt tasustatud töökohad, on üks pealinnade muredest.

„Samu poolpopulistlikke, poolksenofoobseid argumente, mida kuulsime poolakate kohta,
kuuleme tõenäoliselt ka ukrainlaste ja iga teise kandidaadi puhul,” ütles keskmise
suurusega EL-i riigi diplomaat. „Kes need inimesed on? Mida nad meie klubis tegema
hakkavad? Kas nad tulevad meie töökohti ära võtma?”

See mure on eriti tugev Prantsusmaal, kus seaduse järgi peaks iga uue liikme vastuvõtmiseks
korraldama referendumi. Eelkõige Ukraina hääletus võiks anda hoogu populistliku 
parempoolse Rahvusliku Ralli juhi Jordan Bardella kampaaniale, kes küsitluste kohaselt
võitis 2027. aasta presidendivalimiste esimese vooru paremtsentristliku rivaali 
Edouard Philippe’i vastu.

Kuid Prantsusmaa pole ainus. EL-i diplomaadid ütlesid, et Saksamaa, Holland ja Itaalia
väidavad kõik, et EL-i vaevalist „teenetepõhist” protsessi tuleb geopoliitilistel
põhjustel eranditeta austada, isegi kui nad mõistavad, miks sellised riigid nagu
Ukraina ja Moldova on surve all kiiresti ühineda.

„Muidugi ei taha me [Ukraina presidenti Volodõmõr] Zelenskit nõrgestada … aga väga
suurel enamusel liikmesriikidest pole praegu isu selle debati jaoks,” ütles suure
Euroopa riigi kõrge diplomaat.

Péter Magyari võit Ungari valimistel pühapäeval, mis lõpetas Viktor Orbáni 16-aastase
valitsemise, andis uut lootust, et Budapest suudab leevendada oma pikaajalist vastuseisu
Ukraina liikmelisusele. Kuid Magyar näib olevat valmis oma eelkäija positsiooni 
säilitama, öeldes esmaspäeval maratonpressikonverentsil, et ta ei soovi Kiievi liikmelisust„
kiirendada”.

Teine sageli viidatud murekoht on EL-i kogemus Ungari kui takistava partneriga. 
Riik, mis liitus 2004. aastal kümne riigi rühmas, peamiselt endisest kommunistlikust
idast, seisis silmitsi lugematute süüdistustega demokraatia piiramises peaminister
Orbáni juhtimisel, kes hoidis ka sidemeid Venemaaga ja blokeeris Euroopa toetust
Ukrainale.

Uute liikmete vastuvõtmine tõstatab võimaluse võtta vastu ka teisi „Trooja hobuse”
pealinnasid, millel võib olla vetoõigus, mistõttu soovib komisjon laienemisprotsessi„
Ungari-kindlaks muuta”, näiteks keelates uutele liikmetele vetoõiguse mitmeks aastaks
pärast vastuvõtmist.

Von der Leyen, kes on ettevaatlik EL-i peamiste pealinnade meeleolude suhtes, ütles
esmaspäeval pärast Orbáni kaotust, et ta pooldab bloki ühehäälsuse reegli kaotamist,
mis muu hulgas võimaldab ühel pealinnal blokeerida mis tahes riigi ühinemisväljavaateid.

Ometi leiab isegi Montenegro, mis on lõpetanud peaaegu kõik uueks liikmeks saamiseks
vajalikud sammud, et EL-i riigid ei suuda kokku leppida järgmises etapis: mandaadis
ühinemislepingu koostamise alustamiseks. „See on endiselt läbirääkimistel,” ütles
esimene EL-i diplomaat.

Kolm Montenegro ametnikku, kellele anti tundliku protsessi arutamiseks anonüümsus,
väljendasid pettumust edusammude puudumise pärast, viidates tõenäolisele takistusele
Prantsusmaale. Prantsuse ametnikud on vastu vaielnud, väites, et Pariis pole oma
muredes ainus ja soovib laiemat arutelu laienemise üle.

Umbseis on problemaatiline ka Ukrainale, kes näeb EL-i liikmelisust julgeolekugarantiina
tulevase Venemaa agressiooni vastu. Potentsiaalne rahuleping Venemaaga võiks sisaldada
EL-i liikmelisuse väljavaadet juba 2027. aastal kui porgandit Ukraina valijatele.

Kuid EL-i riigid on Ukraina järgmisel aastal vastuvõtmisest keeldunud ning suursaadikud
avaldasid märtsi alguses toimunud õhtusöögil jõulist vastuseisu radikaalsele lähenemisele
ühinemisele, mis oleks võimaldanud kiirendatud liikmelisuse ajakava.

Ukraina tugevaimad toetajad, sealhulgas Rootsi ja Taani suruvad nüüd läbirääkimiste
lõpetamist järgmise aasta lõpuks. Kuid ühinemislepingu läbirääkimiste alustamine
nõuaks rohelist tuld suurtelt EL-i liikmetelt ja see on suur nõue.

„Me pole veel sealmaal,” ütles EL-i kõrge ametnik.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/04/tagasilook-ukraina-ei-paase-niipea-euroopa-liitu-sest-paljud-riigid-on-vastu/)