# TÄNA AJALOOS, 14. aprill ⟩ Orjandusmeelne näitleja tappis USA presidendi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/180709
- Published: 2026-04-14T06:00:00+03:00
- Author: RSS

1865 – näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president
Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.

14. aprillil 1865 külastas president koos abikaasaga Washingtoni Fordi teatrit, 
kus etendus näitemäng «Meie Ameerika onupoeg » («_Our American Cousin»_). Näidendi
kolmanda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth presidenti pähe, haavates
teda surmavalt. Lincoln viidi teatri vastas asuvasse majja, kus ta arstide hoole
all teadvusele tulemata 15. aprilli hommikul kell 7.22 suri. Presidendi põrm sängitati
Oak Ridge’i kalmistule kodulinnas Springfieldis.

Kuu aega varem, 17. märtsil, oli Booth oma kaasosalistega kavatsenud presidendi 
sõdurite kodu külastamisel röövida, kuid Lincolni plaanide muutumise tõttu oli see
üritus ebaõnnestunud. Enamasti on Boothi ja tema kaaslasi peetud lõunaosariikide
pooldajaks, kes maksid nii kätte kaotatud sõja eest, kuid nagu kõigi riigijuhtide
mõrvade puhul on ka Linconi surmaga seotud mitmed alternatiivsed vandenõuteooriad.
Üks neist väidab näiteks, et president mõrvati tema kaitseministri mahitusel, kuna
Lincoln soovinud sõja lõppedes armee osatähtsust tunduvalt vähendada, loobudes karistusekspeditsioonidest
lõunaosariikidesse.

President Lincoln on ameeriklaste seas üks armastatumaid presidente, võisteldes 
riigi asutaja George Washingtoniga. Paljude jaoks on ta märter, kes sümboliseerib
ausust, otsekohesust, austust üksikisiku ja vähemuste õiguste vastu. Lõunaosariiklaste
seas võib siiski sageli kohata ka vastupidist suhtumist, mille kohaselt oli tegu
türanniga, kes röövis neilt vabaduse ja tõukas lõunaosariigid aastakümneid kestnud
viletsusse.

## 14. aprilli sündmused Eestis:

1909 – Algas Eesti Rahva Muuseumi tegevus.

1927 – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.

1992 – Pärnus algas 15. aprillini kestnud Eesti-Vene läbirääkimiste esimene voor.
Eesti delegatsiooni juhtis Uno Veering.

1994 – Riigikogu vabastas ametist Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre, tuues
põhjuseks riigikontrolli avastatud seaduserikkumised raadio rahaasjades.

1995 – Euroreformiminister Endel Lippmaa avaldas vastuseisu Eesti-Vene juulilepete
ratifitseerimisele.

1996 – Eesti ja Läti «räimesõda» leidis lahenduse. Peaminister Tiit Vähi saavutas
Läti kolleegi Andris Šķēlega Vilniuses esialgse kokkuleppe merepiiri kulgemise asjus.
Eesti säilitas Ruhnu ümbruses 12-meremiilise territoriaalmere, lubades seal Läti
laevadel 1. augustini kala püüda.

1998 – «Titanic» tõusis Eesti kõigi aegade suurima kassatuluga filmiks, vaadatavuselt
jäi film kolmandale kohale.

1999 – Tapeti karatetreener ja Tallinna Keskturul korda pidada aidanud Jevgeni Bõkov.

2005 – Riigikogu võttis vastu seaduse, mis muutis jõululaupäeva riigipühaks.

## Ja maailmas:

1629 – Susa rahuga lõppes sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.

1629 – sündis Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik Christiaan Huygens.

1759 – Suri saksa helilooja Georg Friedrich Händel.

1834 – Prantsuse armee surus maha vabariiklaste ülestõusu.

1862 – Sündis vene poliitik Pjotr Stolõpin.

1865 – Näitleja John Wilkes Booth tulistas Washingtoni Fordi teatris USA president
Abraham Lincolni, kes suri järgmisel hommikul.

1890 – Ameerika Riikide Konverentsil Washingtonis pandi alus hilisemale Pan-Ameerika
Liidule.

1900 – Prantsuse president Emile Loubet avas Pariisi maailmanäituse.

1912 – Kell 23.40 põrkas Atlandi ookeanil jäämäega kokku tollane maailma suurim 
laev, Briti laevakompanii White Star Lines reisiaurik RMS Titanic. Laev uppus 15.
aprillil kell 2.20.

1934 – Prantsuse politsei avastas Barbizonis Lev Trotski salajase asukoha.

2003 – Inimese Genoomi Projekt: inimgenoomi sekveneerimise konsortsium tegi avalduse,
et inimese genoom on täielikult sekveneeritud.

[Loe allikat](https://pmo.ee/4470499)

[Loe allikat](https://pmo.ee/4470499)

![]()
