# Värske ülemaailmne edetabel: Eesti on looduskaitse vallas maailma tipus

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/180601
- Published: 2026-04-13T16:45:47+03:00
- Author: RSS

![Eesti on looduskaitse indeksis väga kõrgel kohal ning meile järgnevad Taani ja
Luksemburg. Esikümnesse kuuluvad ka Soome, Ühendkuningriik ja Šveits, mis näitab,
et eriti hästi paistavad Euroopas silma Põhja- ja Baltimaad.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

 * 2025. aasta rahvusvahelises looduskaitse indeksis on Eesti maailmas esikohal.
 * Indeks hindab riikide maahaldust, ohte elurikkusele, valitsemist ja tulevikutrende.
 * Tulemusi kasutavad valitsused ja teadlased keskkonnapoliitika ja investeeringute
   suunamiseks.

Värskelt avaldatud looduskaitse indeksi (Nature Conservation Index 2025 – NCI) kohaselt
on Eesti maailma parima looduskaitsega riik. BioDB ja Ben-Gurioni ülikooli koostöös
valminud põhjalik uuring hindas 180 riigi elurikkust ja looduskaitsealaseid jõupingutusi.
Eesti paigutus 69,9 punktiga esikohale.

Eestile järgnevad edetabelis Taani (68,7 punkti) ja Luksemburg (68,4 punkti). Esikümnesse
mahtusid ka Soome, Ühendkuningriik ja Šveits, mis peegeldab Põhja- ja Baltimaade
Euroopa riikide tugevaid tulemusi looduse hoidmisel.

Looduskaitse indeks on laiaulatuslik andmepõhine hinnang, mis tugineb 26 tulemusnäitajale
sellistest usaldusväärsetest allikatest nagu Rahvusvaheline Looduskaitseliit (IUCN)
ja Maailmapank. Ajal, mil elupaikade kadu, reostus ja võõrliikide levik kiirendavad
liikide väljasuremist, pakub indeks objektiivse ülevaate ülemaailmsest elurikkuse
olukorrast.

## **Mida ja kuidas hinnatakse?**

Indeks on üles ehitatud neljale alustalale, mis annavad riigi looduskaitsetegevusest
tervikliku pildi:

 1. **Maahaldus:** Hinnatakse, kui tõhusalt riigid majandavad oma maismaa- ja mereökosüsteeme,
    sealhulgas kaitsealade pindala ja nende osatähtsust.
 2. **Elurikkust ohustavad tegurid:** Mõõdetakse riske liikidele ja elupaikadele, näiteks
    ohustatud liikide arvu ja elupaikade seisundit.
 3. **Suutlikkus ja valitsemine:** Analüüsitakse looduskaitsega seotud seadusandlust,
    rahastust ja riiklikku võimekust eesmärke ellu viia.
 4. **Tulevikutrendid:** Prognoositakse riigi valmisolekut tulla toime tuleviku keskkonnaprobleemidega,
    näiteks kliimamuutustega.

![Tulemused näitavad, et eriti hästi saavad looduskaitsega hakkama Põhja- ja Baltimaad.
See viitab sellele, et tugevad keskkonnapoliitikad, teaduspõhised otsused ja toimiv
riigijuhtimine mängivad suurt rolli.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## **Uus mõõdik hindab ökosüsteemide puutumatust**

2025. aasta väljaande olulise uuendusena lisati elurikkuse puutumatuse indeks (BII),
mis mõõdab ökosüsteemide seisundit ja kvaliteeti. See näitaja hindab, kui suur osa
piirkonna algsest elurikkusest on inimtegevusest hoolimata säilinud. Kõrgem BII 
skoor viitab ökosüsteemidele, mis on jäänud oma looduslikule olekule lähedasemaks.

Edetabeli teises otsas on riigid nagu Kiribati (41,3), Türgi (41,3) ja Iraak (43),
mille looduskaitse tulemusi mõjutavad näiteks geograafilised piirangud, elupaikade
hävitamine ja puudulik riiklik suutlikkus.

Uuendatud indeks kasutab kõige värskemaid andmeid ja täiustatud metoodikat, pakkudes
senisest täpsemat pilti ülemaailmsetest elurikkuse suundumustest. Indeksit kasutavad
valitsused, teadlased ja organisatsioonid üle maailma, et hinnata looduskaitse tulemuslikkust,
seada prioriteete ning toetada keskkonnakaitset ja säästvat arengut puudutavaid 
otsuseid.

Allikas: balticnews.com

[Loe allikat](https://pmo.ee/8451560)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8451560)

![]()