# TalTechi teadlane: tekstiilitehnoloogia võib kriisis osutuda strateegiliseks varaks - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/178386 - Published: 2026-04-07T17:06:53+03:00 - Author: RSS ![Tiia Plamus]( ==) Tekstiil ei tähenda ainult rõivaid või moetööstust, tekstiilmaterjale kasutatakse paljudes kriitilistes valdkondades. Tallinna Tehnikaülikooli tekstiilitehnoloogia laboris uuritakse, kuidas neid materjale arendada ning kasutatud tekstiilidele uus elu anda. Labori juhataja ja kaasprofessori Tiia Plamuse sõnul on tekstiilitehnoloogia kompetents riigile tähtis nii tööstuse arendamise kui ka kriisiolukordade jaoks. Plamus tegeleb oma teadustöös tekstiilmaterjalidega ning eelkõige nende ringlussevõtu võimaluste uurimisega. Tema sõnul nähakse valdkonda sageli liiga kitsalt rõiva- või moetööstusena, kuigi tekstiilmaterjale kasutatakse ka näiteks meditsiinis, tehniliseks otstarbeks ning kaitsevaldkonnas. «Tekstiil on ka kaitselises mõttes strateegiliselt ülioluline,» ütleb Plamus. Seetõttu peab ta oluliseks, et Eestis säiliks tekstiilitehnoloogia oskusteave ja tootmisvõimekus. Seda näitas selgelt ka kogemus COVID-19 pandeemia alguses, kui Eestis tekkis kiiresti maskide puudus ja sissetoodu oli ebakvaliteetne. Kui on ülemaailmne kriis, siis peame oma jõududega hakkama saama. «Sellepärast on tähtis hoida kompetentsi taset kõrgel, see tähendab, et meil peavad olema tipptasemel spetsialistid ja ettevõtted, kes suudavad vajalikku varustust toota, ning uurimisasutused, mis arendavad uusi lahendusi,» ütleb Plamus. Ringmajanduse põhimõtted on tekstiilitehnoloogia laboris juba aastaid teadus- ja arendustöö loomulik osa. «Kui me midagi välja arendame, siis mõtleme alati toote või materjali elutsükli peale – kas seda on võimalik parandada, korduskasutada ja mida teha jääkidega,» selgitab Plamus. ![Tiia Plamus]( ==) ## Kaitsevarustus kui ringmajanduse võimalus Kaitsevaldkonnas kasutatakse tekstiilmaterjale väga laialdaselt: telkides, telkmantlites, vormiriietuses, magamiskottides ja paljudes teistes varustuselementides. Teadlase hinnangul pakuvad just suured organisatsioonid, kus kasutatakse palju ühesuguse koostisega varustust, ringmajanduse lahenduste katsetamiseks häid võimalusi. «Meil on olemas info materjali koostise kohta ja see hõlbustab ringlussevõttu,» selgitab Plamus. > Tiia Palmuse sõnul nähakse valdkonda sageli liiga kitsalt rõiva- või moetööstusena, > kuigi tekstiilmaterjale kasutatakse ka näiteks meditsiinis, tehniliseks otstarbeks > ning kaitsevaldkonnas. Takistused ei tulene niivõrd kaitsevaldkonnast endast, kuivõrd üldiselt nende materjalide ümbertöötlemise keerukusest. «Näiteks komposiitmaterjalide, kuuli- ja killuvestide paneelide, kiivrite või jalanõude ümbertöötlemine on keerukas ja kallis,» tõi labori juhataja välja. Praegu kasutatakse osa vanu tekstiile kaitseväes juba näiteks maskeerimisvõrkude valmistamiseks. Teadlaste hinnangul võiks ringlussevõtt olla palju süsteemsem. « Kui me saaksime need jäägid kokku koguda, ümber töödelda ja suunata tagasi samasse sektorisse või mõnda teise kasutusvaldkonda, siis oleks see mõistlik ressursside kasutamine,» ütleb Plamus. ## Ringmajandus vajab nii tehnoloogiat kui ka majanduslikku loogikat Tekstiilitehnoloogial on kestlike materjalilahenduste arendamisel märkimisväärne roll. «Mingit võluvitsa, mis kõik probleemid lahendaks, ei ole olemas. Samas on palju võimalusi, kust alustada,» selgitab Plamus. Tekstiilitehnoloogia laboris on katsetatud mitmesuguseid võimalusi, kuidas purustatud tekstiilijäätmeid uuesti kasutada.« Oleme arendanud näiteks purustatud tekstiilijäätmetest erinevaid lausmaterjale, mis sobivad siseinterjööri ja filtermaterjalideks,» ütleb Plamus. Samuti arendatakse jäigemaid mööbli- ja ehitusmaterjale ning katsetatakse tekstiilbetooni. > Praegu kasutatakse osa vanu tekstiile kaitseväes juba näiteks maskeerimisvõrkude > valmistamiseks. Teadlaste hinnangul võiks ringlussevõtt olla palju süsteemsem. Kuigi Eestis ei ole praegu veel laiaulatuslikku tekstiilide ümbertöötlemise võimekust, on võimalusi olemas lähiriikides. «Näiteks Soomes on ümbertöötlemistehas, kuhu saab viia koguseid alates 500 kilogrammist,» ütleb Plamus. Tema sõnul võimaldaksid sellised lahendused juba praegu katsetada, kuidas erinevaid tekstiilijääke paremini ringlusse võtta. ## Valdkonna suurimaks väljakutseks on otstarbekus. «Kuigi mina käsitleksin ennast ringmajanduse ja kestliku arengu pooldajana, on ettevõtete jaoks väga oluline ka majanduslik külg. Tänapäeval ei saa müüa lihtsalt ilusat lugu sellest, et toode on ümbertöödeldud. Need peavad olema konkurentsivõimelised praeguses lineaarses majandussüsteemis,» ütleb Plamus. «Selles mõttes ongi keeruline. Aga ma ei kaotaks lootust, neid materjale tuleb edasi arendada, sest see on oluline.» «**Kaitsetööstus ja ringmajandus – kas kaitsevõime saab olla ühtaegu tugev ja ressursitark?»** 8. aprillil toimub TalTechi ringmajanduse tuumiklabori aastakonverents «Tootmine, ressursid ja loodushoid», kus Tiia Plamus juhib paneeli, mis uurib, kas julgeolek ja kestlikkus saavad käia käsikäes. [Loe allikat](https://pmo.ee/8447975) [Loe allikat](https://pmo.ee/8447975) ![]()