# UUDISNÄDAL ⟩ Nädal Postimehes: Trumpi sõnavõtud külvavad segadust kogu maailmas - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/177018 - Published: 2026-04-05T07:01:00+03:00 - Author: RSS * Järjekordne drooniöö tekitas küsimusi mehitamata sõidukite alla toomise kohta. * Riigifirmas tuleb suurkoondamine. * Trumpi sõnavõtud NATO tuleviku ja Iraani sõja sihtide asjus külvavad segadust. Postimehe toimetuste kokkuvõte nädala tähtsamatest uudistest. ![Ülemisel pildil otsitakse Hammaste küla lähedalt põllult alla kukkunud Ukraina drooni tükke. Alumisel pildil pressikonverents kaitseväe peastaabis. Pildil (vasakult) kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna ülem kolonel Uku Arold, päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets ja häirekeskuse kriisijuht Janek Murakas ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar.]( ==) **Järjekordne drooniöö tekitab küsimusi mehitamata sõidukite alla toomise kohta** Eesti õhuruumi sisenes teisipäeva varahommikul kuni kümme Ukraina drooni, mis olid teel Vene Ust-Luga sadama piirkonda, kuid kaldusid erinevatel põhjustel tahtmatult oma marsruudilt kõrvale. Eestis kukkus alla üks droon Tartumaal Kastre vallas. **Eesti ei usu, et Ukraina teadlikult meie õhuruumi rikub** Kui 2025. aastal prantsatas Tartumaal põllule Ukraina droon, millest jäi maha suur kraater, palusid eestlased ukrainlasi, et edaspidi oleks nende droonidel peal _kill switch_ ehk automaatne enesehävitussüsteem. **Viies aasta Ukraina droonisõjas, aga Eesti toimetab endiselt sügavas rahuajas** «Liigume õiges suunas, aga tempo on absoluutselt rahuaegne,» võtab drooni- ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag kokku õppetunnid kahest hiljutisest droonijuhtumist– seitsme päeva tagusest Auvere korstnatabamusest ja teisipäevasest mitme drooni Eesti õhuruumi sattumisest, mille käigus vähemalt üks kukkus Tartumaal maha. **Politsei lasi maha laadimata jahirelvaga vehkinud mehe** Politsei lasi pühapäeva õhtul Kose vallas maha 65-aastase relvastatud mehe, kes ei allunud korraldustele. **Euroraport: Euroopa riikidest on Eestis kõige hullemalt metsa üle raiutud** Euroopa metsaandmeid koondav Forest Europe avaldas värske ülevaate, mille järgi on Eestis raiutud metsa ligi kolmandiku võrra rohkem, kui raieks sobivat metsa juurde kasvab, Eurostati andmeil raiuti 2023. aastal metsa üle juurdekasvu ainult Eestis. **EMOd**** saavad rohelise tule haige tagasi saata** Kuigi kolmapäevast saavad haiglate erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töötajad rohelise tule suunata lihtsama tervisehädaga pöördujad esmase läbivaatuse järel abi otsima mujale, siis haiglate kinnitusel ei muutu palju – arstid kedagi hätta ei jäta ja abi antakse igale pöördujale. ![]() **Eesti esiametnikke ja poliitikuid tabab vääramatu rahasadu** Traditsiooniliselt tabab kõrgemaid avaliku sektori töötajaid esimesel aprillil palgatõus, nii ka sel aastal. Paljude inimeste põhipalk tõuseb üle 10 000 euro kuus. Kui võtta juurde ka kuluhüvitised, saavad paljud ametnikud-poliitikud 10 000 euro klubisse. **Riigifirmas tuleb suurkoondamine** Narva karjääri sulgemise tõttu jääb Ida-Virumaal töötuks sadakond inimest. Eesti Energia tütarfirma Enefit Industry koondab selle aasta jooksul kolmandiku Narva karjääri töötajaid. Eesti Energia põhjendas koondamist sellega, et firma fookus seatakse konkurentsivõimele rahvusvahelisel turul. **Intervjuu: Euroopa keskpanga pankur ütleb, et suurt naftakriisi pole** Tallinnas käinud EKP asepresident Luis de Guindos rääkis, millest sõltub, kas šokid paisuvad kriisiks – mida ta on Lehman Brothersi ja Hispaania mulli lõhkemise päevilt liiga hästi näinud –, ja millised neli sammu võiksid Euroopa majanduse järgmisele kasvurajale lükata. **Rahandusministeeriumi majandusprognoos: majandus kasvab, kuid Iraani sõda võib kaardid segi paisata** Ministeeriumi esitletud kevadise majandusprognoosi järgi Eesti majandus kasvab, kuid väliskeskkonna ebakindlus püsib suur. Kui 2025. aastal kasvas reaalne SKP 0,6 protsenti, siis 2026. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 protsendini. ![]() **Valitsus müüb Omniva maha** Valitsus otsustas müüa riigiettevõtte Omniva aktsiad avalikul enampakkumisel. Müük tuleneb kirjamahu suurest langusest ja vajadusest, et erasektor investeeriks rohkem. Universaalse postiteenuse osutamine jätkub konkursi ja regulatsiooni alusel vähemalt 2029. aastani. ![USA president Donald Trump kolmapäeval pärast Valges Majas tehtud pöördumist.]( ) **Trumpi sõnavõtud NATO tuleviku ja Iraani sõja sihtide kohta külvavad segadust** Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas kolmapäeval Briti lehes The Telegraph avaldatud usutluses, et kaalub võimalust tõmmata USA NATOst välja, sest allianss ei ole tema sõnul teinud piisavalt sõjas Iraani vastu. Enne seda oli välisminister Rubio öelnud, et Ühendriigid peavad pärast Iraani-vastase sõja lõppu oma suhted NATOga üle vaatama. Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas neljapäeval, et Trumpi teravad sõnad õõnestavad NATOt. «Kui tekitada iga päev kahtlusi oma pühendumuses, siis õõnestad sa seda,» ütles Macron ja lisas, et praegu on «liiga palju rääkimist [..] igas võimalikus suunas». Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz kutsus riigijuhte üles säilitama rahu. «Ilma Ühendriikideta ei ole NATO sõjalist liitu ja pole ka tugevaid Ühendriike ilma liitlasteta,» ütles minister väljaandele The Guardian. «See toimib mõlemat pidi.» Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse (RKK) teadur Tomas Jermalavičius ütles Postimehele antud intervjuus, et Trump üksi ei saa USAd NATOst välja tõmmata, kuid ilmselgelt pole allianss ameeriklastele enam strateegiline prioriteet ja praeguses seisus oleks hea, kui alliansi juuli alguseks Ankarasse kavandatud tippkohtumine ära jäetaks. Trump on saatnud vastuolulisi sõnumeid Iraani sõda puudutavate plaanide kohta. Teisipäeval ütles ta, et USA väed lõpetavad operatsioonid Iraanis «väga varsti», pakkudes ajakavaks kaks kuni kolm nädalat. Päev hiljem Valgest Majast tehtud telepöördumises ähvardas ta aga jätkuvate karmide rünnakutega. «Järgmise kahe kuni kolme nädala jooksul viime nad tagasi kiviaega, kuhu nad kuuluvad,» ütles Trump. Samal ajal on Pentagon on ametnike sõnul juba nädalaid koostanud plaane, mis näevad ette maavägede kasutamist Iraanis. Eelmisel nädalal olla kaitseministeerium esitlenud Trumpile ka kava, kuidas saada Iraanist kätte ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani, rääkisid kaks asjaga kursis allikat ajalehele The Washington Post. Plaan hõlmab koppade kohale toimetamist õhutranspordiga ja kohapeal hooradade ehitamist, et radioaktiivne materjal transpordilennukitega minema toimetada. Iraan on asunud tugevdama oma kaitsevõimet ja mobiliseerima elanikkonda, valmistudes võimalikuks maismaaoperatsiooniks. **Nii Soomest kui Lätist leiti taas droonide rususid** Kui Eesti taevas tiirutasid ööl vastu teisipäeva Ukrainast Venemaa poole saadetud, kuid segamisvahenditega teelt eksitatud droonid, siis Läti ja Soome teatasid esialgu, et nende õhuruumi mehitamata lennumasinad ei sattunud. Mõni aeg hiljem teatas Soome siiski, et leidis järvejäält juba kolmanda drooni rusud pärast seda, kui eelmisel nädalavahetusel oli riigis alla kukkunud kaks Ukraina drooni. Kolmaski lennumasin oli Ukraina päritolu. Läti politsei teatas aga kolmapäeval, et Rēzekne piirkonnas Silmala vallas leiti tundmatut päritolu drooni rusud. **Ungari valimiste sopaloopimises sai pihta ka Eesti** Ungari valimiste eel avaldas peaminister Viktor Orbáni valitsus video, milles väidetavad Ungari vastuluureametnikud küsitlevad opositsiooniparteiga Tisza seotud IT-spetsialistist noormeest, keda kahtlustatakse selles, et ta värvati Eestis asuva küberkaitsekeskuse kaudu Ukraina heaks luurama. NATO küberkaitsekoostöö keskuse kommunikatsioonijuht Egle Madiste ütles Postimehele, et nende seos antud juhtumiga on väljamõeldis. Skandaali keskmesse sattunud 19-aastane Gundalf ehk kodanikunimega Dániel Hrabóczki tunnistas peagi ise üles, et eksitas teadlikult Fideszi heaks tegutsenud ametivõime.« Tõde on see, et minu ülekuulamisel rääkisin ma põhiseaduse kaitse ametile palju valet ja andsin valeinfot,» ütles Hrabóczki kohalikule väljaandele 444. **Läänemerre kinni jäänud vaala päästmine osutus lootusetuks** Asjatundjad teatasid kolmapäeval, et peatavad Saksamaa ranniku madalasse vette kinni jäänud küürvaala päästetööd ning on loobunud lootmast, et ta võiks ellu jääda. 13,5- meetrist vaala märgati esimest korda 23. märtsil Lübecki lähedal liivamadalikule kinni jäänuna ning kuigi loomal õnnestus end vabastada, jäi ta Wismari lähedal veel mitu korda kinni. Vaala saatus hoidis ärevil nii Saksamaa kui ka teiste riikide avalikkust. **Iisrael kiitis heaks surmanuhtluse palestiinlastele** Esmaspäeva hilisõhtul Iisraeli parlamendis vastu võetud uue seaduse järgi ootab okupeeritud Läänekaldal elavaid palestiinlasi, keda sõjaväekohtud on süüdi mõistnud terrorismina liigitatud surmavate rünnakute toimepanemises, vaikimisi karistusena surmanuhtlus. ÜRO inimõiguste volinik Volker Türk hoiatas, et seaduse rakendamine kujutaks endast sõjakuritegu. Ka Euroopa Liit mõistis Iisraeli otsuse hukka. ## **TEADUS, TEHNIKA, TERVIS** ![Artemise start.]( ==) **Startis NASA mehitatud kuumissioon Artemis II** Neljapäeval startis Artemis II viimaks missioonile, et viia inimesed pärast enam kui pool sajandit kestnud pausi taas Kuu juurde. Pole kahtlustki, et missioon saab olema üks viimaste aastakümnete märgilisemaid mehitatud lende. Kohe esimestel tundidel tuli ette ka tehnilisi viperusi. **Tartumaa leid viib droonisõja varjatud saladuse jälile** Ukraina drooniparvedes on eri rollidega lennumasinaid. Et enamik neist sihtmärgini jõuaks, lendavad koos tõsiste rünnakudroonidega ka peibutusdroonid. Avalikest allikatest on praegu teada kolm mõjukamat Ukraina drooni, mis sellise retke Ukraina piirist Ust-Lugani ette suudavad võtta. **Miks mõned Ukraina ründedroonid tabasid eksimatult sihtmärki, teised aga uitasid Baltikumi ja Soome?** Samal ajal kui mõned Ukraina pikamaadroonid tabavad kirurgilise täpsusega strateegilisi sihtmärke, nagu Venemaa Ust-Luga naftaterminali, leitakse teised Eesti või Läti metsadesse eksinult. See pealtnäha vastuoluline tulemus pole juhus. **Justkui põnevusfilmis: droonid päästsid kaks Ukraina sõjavangi** Zaporižžja rindelõigus korraldati erakordne päästeoperatsioon, kus Ukraina väed vabastasid FPV-droonide ja täppislöögi abil kaks vaenlase kätte langenud sõdurit. Olukord nõudis kiiret ja ebastandardset lahendust, et kaaslased elusalt tagasi tuua. **Dr Ando Vaher: enamik inimesi otsib seljavaluga abi sealt, kust seda pole tegelikult vaja otsida** Üle kogu Eesti pöördub erakorralise meditsiini osakonda (EMO) päevas ligikaudu 20 seljavaluga patsienti. Suurem osa neist pöördumistest on tarbetud. Kliinikumi neurokirurgia osakonnajuht julgustab esimest korda tekkinud seljavalu korral pöörduma kõigepealt perearsti poole. **Tartu teadlase avastus: levinud tervisemure muudab veresooned jäigaks ja luud hapraks** Tartu Ülikoolis kaitstud värske doktoritöö lükkab ümber levinud müüdi, justkui kaitseks ülekaal kroonilise neeruhaigusega patsiente. Selgub hoopis, et liigsed kilod ja halvenev neerutalitlus toovad endaga kaasa ohtliku veresoonte lupjumise ja luude hõrenemise, mis suurendab suremusriski. ![Ita Everi 95. sünniaastapäeval esietendus Eesti Draamateatris Hendrik Toompere jr lavastus «500 aastat sõprust».]( ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==) **Draamateatris tehti Ita Everile sügav kummardus** 1. aprillil esietendus Eesti Draamateatri suures saalis «500 aastat sõprust», muusikaline jutustus seitsmest sõbrannast. Teksti autor on Eero Epner ja lavastaja Hendrik Toompere jr. Lavastaja sõnul on lavastuse algimpulss Ita Everi 95. sünniaastapäev. Heili Sibrits kirjutas: «Kriisist kriisi elavas hullumeelses kiiruses on isegi ootamatu istuda vastamisi mitte võimu ja inimesi kuritarvitavate jätiste, vaid normaalsete inimestega: Lia, Silvi, Laine, Vilma, Vivi, Mareti ja Itaga.» **«Rahamaa» tuleb jälle: hommikune piletisaba oli pikk nagu Balti kett** Draamateater andis veebruaris teada, et ülimenukat lavastust «Rahamaa» saab sel suvel jälle näha, sedapuhku Noblessneri valukojas. 30. märtsil algas piletimüük nendele etendustele ning järjekord ulatus kaugele uksest välja. Vaata videost, kui pikaks läks Draamateatri «Rahamaa» tänane piletisaba. **Asi ametlik! Need on Eesti filmi- ja teleauhindade tänavused nominendid** Märtsi lõpul avalikustati Eesti filmi- ja teleauhinnad 2026 nominendid, kelle hulgast selguvad 24. aprillil Alexela kontserdimajas peetaval galal Eesti parimad filmi- ja teletegijad. Tunnustusi jagatakse sellel aastal kümnendat korda. Kokku jagatakse 24. aprillil toimuval pidulikul EFTA galal 31 auhinda. **Stiilne rahvas vaatas vallatut filmi: esilinastus komöödiajärg «Svingerid 2»** 31. märtsil toimus oodatud kodumaise komöödiahiti järje «Svingerid 2» pidulik esilinastus. Punasele vaibale kogunesid näitlejad, meeskond ja arvukalt tuntud külalisi, et saada esimesena osa uutest ja ootamatutest suhtekoomika keerdkäikudest. Vaata galeriist, kes kohale tulid, ja loe, mida kirjutas filmist Ralf Sauter. Konstantin Kuningale andis intervjuu filmis mängiv Jekaterina Linnamäe. **Sünnipäeva tähistavas Sõpruse kinos puhuvad täiesti uued tuuled** Sõpruse kino valmistub oma kõige meeldejäävamaks sünnipäevaks. Eesti vanim tegutsev kino on tegemas 71. ringi ümber päikese ning uus tegevjuht Gert Põrk ja programmijuht Johannes Lõhmus loodavad, et Sõprus saab ainsaks siinseks kinomajaks, kus publik tunneb kino töötajaid ja vastupidi. Sünnipäev annab sellele mõttele ainult hoogu juurde. ![Kahekordne iluuisutamise Euroopa meister Niina Petrõkina.](data:image/gif;base64, R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==) **NÄDALA PERSOON ⟩ Niina Petrõkina: küsimus oli selles, kas ma jään ellu või mitte** Iluuisutaja Niina Petrõkina lugu ei ole lihtsalt ühe sportlase karjäär. See on lugu sellest, kuidas läbida hirm, valu ja kahtlused ning ikkagi jääle tulla – tugevamana kui varem. Ta räägib lapsepõlvest, perest, võitudest ja hinnast, mida tal tuleb maksta. Kohtume Niinaga tema kodus Tallinnas kohe pärast päeva teist trenni. Väljas on juba pime, korteris on vaikne ja ainult väsinud häälest võib aru saada, kui tihe päev tal on olnud. Niina teeb teed, võtab minu vastas istet ja jutt läheb ise käima: lapsepõlvest, milles sõpruseks polnud aega, ja haigusest, millega polnud küsimus enam spordi tegemises, vaid üldse ellu jäämises. **Paleepööre! Tartu Ülikool pani Kalev/Cramo teist korda paika** Kodust klubikorvpalli viimase 10 aasta jooksul pea vääramatult valitsenud BC Kalev/ Cramo on käimasoleval hooajal mõlemas kaalukas duellis Tartu Ülikoolilt vastu nina saanud. Esmalt kaotasid nad Eesti karikafinaalis ja nüüd ka Eesti–Läti ühisliiga poolfinaalseeria mängudega 1:2. «Põhimõtteliselt võib nüüd öelda, et kahe Eesti parema klubi rollid on vahetunud. Üksikute eranditega, aga enam kui kümnendi jagu domineeris siinmail Kalev. Põline rivaal Tartu astus ikka ja jälle kandadele, kuid «suurem» surus otsustaval hetkel ikka oma tahtmise peale. Nüüd kipub minema vastupidi: olgu seis kui raske tahes, leidub Kuusmaa pundis sisu tähtsaimal hetkel asi ikkagi enda kasuks kallutada. Nii juhtus veebruaris karikafinaalis ja nüüdki. Mõlemal puhul klaariti arved päris veenvalt,» kirjutab oma analüüsis ajakirjanik Jarmo Jagomägi. **Itaalia jalgpalli sügav kriis: 16 aastat MMita ja kolm piinlikku krahhi järjest** Neljakordne meeste jalgpalli maailmameister Itaalia kaotas teisipäeva õhtul otsustavas sõelmängus penaltitega Bosniale ja Hertsegoviinale ning jääb kolmandat MMi järjest finaalturniirilt eemale. Sarnasel moel langes Itaalia konkurentsist ka 2018. ja 2022. aasta MMi eel, kui jäi valikgrupis esikohast ilma ja sõelmängudes jänni. Järgmine võimalus MMil mängida avaneb Itaaliale 2030. aastal, mil eelmisest etteastest on möödunud 16 aastat. Itaalia on pärast 2006. aastal võidetud MM-tiitlit (finaalis alistati penaltiseerias Prantsusmaa, kelle kapten Zinedine Zidane oli saanud lisaajal vastase peaga rindu löömise eest punase kaardi) suutnud MMidel võita üksnes ühe kohtumise. **Allkirjad koos ja EOK erakorraline üldkogu tuleb** Neljapäeval edastati Eesti Olümpiakomiteele 13 allkirja, mis on vajalik norm (10 protsenti liikmeskonnast) erakorralise üldkogu kokkukutsumiseks. Seega erakorraline üldkogu tuleb ning kokkukutsujate soov on seal kutsuda ametist tagasi EOK president Kersti Kaljulaid. Peale selle, et erakorraline üldkogu tuleb, pole praegu selge mitte midagi. 13 kokkukutsuja seas ei ole ühtegi suurt olümpiaala, ent EOKs maksab printsiip «üks liige, üks hääl» ehk pisikese spordialaliidu sõnal on täpselt sama palju kaalu kui riigi kõige suuremate omal. [Loe allikat](https://pmo.ee/8445246) [Loe allikat](https://pmo.ee/8445246) ![]()