# Lootsi tänavalt leitud keskaegne laev paneb spetsialistid käsi laiutama

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/17488
- Published: 2023-05-18T20:50:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Kui alguses nimetati Lootsi tänava vrakki kogeks, siis tänaseks on selgunud, et 
see ei pruugi üldse mitte õige olla – koge asemel tuleks öelda keskaegne laev. “
Tal on mingid tunnused, mis ei lähe kokku laevadega, mida on ajalooliselt kogedeks
peetud,” selgitas meremuuseumi teadur Priit Lätti “Ringvaatele”.

Ta selgitas, et kogedeks nimetatud laevade veekindlaks tegemisel on kasutatud sammalt,
kuid Lootsi tänavalt välja tulnud laeva tihtimisel on kasutatud nii sammalt kui 
ka tõrvatud loomakarvu. Lätti sõnul viitavad tõrvatud loomakarvad pigem skandinaaviapärasusele
ning ei klapi seetõttu kogede päritolu piirkonnale.

Samuti on teaduri sõnul kummaline leiu põhi. “Sellel on küll lame põhi, mis on esmapilgul
täitsa nagu koge, aga selle põhja ehitus on väga kummaline. Kolleegid välismaalt,
kes on neid vrakke märksa rohkem näinud, laiutavad käsi ja ütlevad, et nemad paralleeli
ei tea.”

Küsimusi tekitavad ka põhja vahel olevad lisaplangud. Lätti selgitas, et need on
küll laevarhitektuuris olemas, kuid võeti kasutusele hoopis sada aastat hiljem. “
Need on kõik need asja, mida on jube huvitav leida, aga iga selline leid tekitab
palju rohkem küsimusi, kui ta annab vastuseid,” märkis ta.

Küll aga on teada, et tegemist oli suure mere jaoks ehitatud kaubalaevaga, mille
viimase lasti moodustas ehitusmaterjal – suured tammeprussid ja keraamilised katusekivid.

Kuigi laeva ahter on säilinud väga hästi, on vööriga lood vastupidised. “Ega me 
seda hukulugu väga täpselt ei tea, aga laev paiknes ka kaevandis niimoodi, et oli
näha, et ahter on madalamal ja vöör on kõrgemal,” kirjeldas Lätti ning lisas, et
samuti oli laev vasakule kreenis.

“Seda pilti seestpoolt vaadates näib, et mingi aeg pärast uppumist ulatus vöör veepinnale
ja kohalikud entusiastid proovisid sealt mõningaid detaile ikka kätte saada, sest
on näha mõningate detailide saagimist.”

Kui esialgu arvati, et vrakk on umbes kümme meetrit pikk, siis kaevetööde lõpuks
tuli maa seest välja enam 20 meetrit pikk laev. “Ta on ikka tollest ajast Euroopa
kolme suurima hulgas,” märkis Priit Lätti.

Kui muidu on Euroopast leitud keskaegsed laevad Lätti sõnul üsna leiutühjad, siis
mõlemad Eestist leitud vrakid on aga arheoloogidele palju leiurõõmu pakkunud.

Lätti sõnul on hämmastav, kui hästi on laevale jäänud orgaanika säilinud – laevavrakilt
on leitud nii säilinuid viljapäid kui ka kala. Samuti on leitud üle paarikümne nahast
jalanõu. “Kui me muidu oleme harjunud, et arheoloogilised leiud tulevad tükkidena,
siis need tulid kõik tervikuna ehk peaaegu paelad küljes ja pane kohe jalga,” kirjeldas
ta.

Laevavraki hittleiuks osutusid aga hoopis rotid, kelle katki läinud tünnist välja
voolanud tõrv enda alla mattis. Hetkel asuvad rotid labori külmkapis, kuid kuna 
nad on täielikult nii naha kui ka karvadega säilinud, loodetakse nendega teha erinevaid
analüüse. “Kui hästi läheb siis mao sisu, kui hästi läheb, siis DNA,” loetles Lätti.

![]()

[Loe otse allikast](https://menu.err.ee/1608982472/lootsi-tanavalt-leitud-keskaegne-laev-paneb-spetsialistid-kasi-laiutama)