# Miks taas Kuuni jõudmine on võtnud pool sajandit?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/174794
- Published: 2026-04-01T13:31:33+03:00
- Author: RSS

![Artemis I Orioni kapsel](
==)

NASA alustab lähitundidel Artemis II missiooni, mis viib astronaudid esimest korda
pärast Apollo ajastu lõppu Kuu orbiidile. See on ajalooline hetk, kuid tekitab ka
küsimuse: kui tehnoloogia on viimase poole sajandiga arenenud hüppeliselt, siis 
miks on Kuule naasmine võtnud nii kaua aega?

Vastus peitub keerulises rägastikus, mis hõlmab poliitilist tahet, rahalisi piiranguid
ja ootamatuid tehnilisi väljakutseid.

## **Keerulisem kui kunagi varem**

Kuigi taskus olev nutitelefon on võimsam kui kõik Apollo-aegsed arvutid kokku, on
inimeste ohutu kosmosesse saatmine endiselt äärmiselt keeruline. Nagu kosmose ajaloolased
selgitavad, muutuvad missioonid aina komplekssemaks ja uued tehnoloogiad nõuavad
aastaid kestvat katsetamist.

Värsked näited ilmestavad seda hästi. Probleemid Boeingi Starlineri kapsli põtkuritega
sundisid NASAt tegema enneolematu otsuse ja tooma laeva kosmosest tagasi ilma astronautideta.
Samuti valmistas peavalu Artemis I missioonil kasutatud Orioni kapsli kuumakilp,
mille ootamatu murenemine atmosfääri sisenemisel viis aastatepikkuste uuringute 
ja Artemis II missiooni lennuplaani muutmiseni. Iga detail peab olema täiuslik, 
sest kaalul on inimelud.

## **Poliitilised Ameerika mäed**

Suurim takistus Kuule naasmisel pole aga olnud tehnoloogia, vaid poliitika. Pärast
Apollo programmi edu 1970. aastate alguses otsustas president Richard Nixon NASA
eelarvet kärpida, mis viis viimaste Kuu-missioonide tühistamiseni. Fookus nihkus
Maa-lähedasele orbiidile: sündisid Skylabi kosmosejaam ja legendaarne kosmosesüstiku
programm.

Järgmised kolm aastakümmet pühendas NASA end süstikutele ja Rahvusvahelise Kosmosejaama(
ISS) ehitamisele. Kuu jäi kaugeks unistuseks. Alles 2004. aastal, pärast Columbia
katastroofi, andis president George W. Bush NASA-le uue sihi: naasta Kuule ja sealt
edasi Marsile. Sündis Constellationi programm, mille keskmes oli Orioni kapsel –
seesama, mida kasutab Artemis.

Kuid taas sekkus poliitika. President Barack Obama administratsioon leidis 2009.
aastal, et programm on liiga kallis ja ajast maas. Constellation tühistati, kuid
tänu osariikide senaatorite lobitööle päästeti kaks olulist osa: Orioni kapsli arendus
ja uue võimsa kanderaketi Space Launch System (SLS) loomine. Need elemendid moodustavadki
praeguse Artemise programmi selgroo.

![Space Launch Systemi (SLS) rakett ja Orioni kosmoselaev stardiplatvormil 39B Kennedy
Space Centeris 30. jaanuaril 2026.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## **Artemise ajastu koidik**

Lõpliku tõuke andis 2017. aastal president Donald Trumpi administratsioon, mis seadis
ambitsioonika eesmärgi viia inimene Kuule juba 2024. aastal. Programmile pandi nimeks
Artemis. Kuigi tähtaeg on nihkunud, on suund kindel. Edukas mehitamata Artemis I
katselend 2022. aastal tõestas, et SLS-rakett ja Orioni kapsel on valmis viima inimkonna
tagasi süvakosmosesse.

Seega, kui Artemis II meeskond peagi stardirajale veereb, ei ole see lihtsalt ühe
missiooni algus. See on enam kui 50 aastat kestnud poliitiliste heitluste, tehnoloogiliste
võitude ja kaotuste ning vankumatu unistuse kulminatsioon. See pikk ja käänuline
teekond tõestab, et kosmose vallutamine nõuab enamat kui lihtsalt nutikaid insenere–
see nõuab aastakümnetepikkust pühendumist nii teadlastelt, poliitikutelt kui ka 
maksumaksjatelt.

Allikas: theconversation.com

[Loe allikat](https://pmo.ee/8444680)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8444680)

![]()