# Esimene mRNA-vaktsiin püüab pakkuda laiahaardelist gripikaitset

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/17331
- Published: 2023-05-18T16:59:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Praegu püüavad tervishoiusüsteemid üle kogu maailma gripi levikut kontrolli all 
hoida iga-aastaste vaktsineerimistega. Kuna gripiviiruse erinevaid variante on aga
palju, need muutuvad kiiresti ja aastate möödudes tõusevad esiplaanile uued tüved,
tuleb vaktsiine igal aastal vähemal või rohkemal määral muuta.

Samal ajal tuleb langetada otsus, milliste täpsete tüvede vastu vaktsiin sel korral
suunatakse, kuni kuus kuud enne gripihooaja enda algust. Vaktsiinide tööstuslikuks
tootmiseks kasutatav tehnoloogia pole aastakümnetega eriliselt muutunud. Immuunsüsteemile
gripitüvede tundma õpetamiseks tarvilike valkude saamiseks tuleb paljundada gripiviirust
endiselt kanamunades. Isegi mitme eri tüve vastu kaitset pakkuvatesse vaktsiinidesse
ei saa lisada seejuures eri tüvesid iseloomustavaid valke lõputul määral.

Seeläbi sarnaneb gripivaktsiini loomine suuresti lotomängule. Parematel aastatel
haigestuvad vaktsineeritud inimesed umbes 60 protsenti harvemini. Halvematel aastatel
võib jääda näitaja aga alla 30 protsendi, isegi kui vaktsiin kaitseb haiglasse sattumise
eest. Kui just täpselt samad tüved ringlema ei lähe, on samast vaktsiinist järgmisel
aastal veel vähem kasu.

Nõnda on üritanud teadlased leida gripi vastu universaalsemat rohtu. Vähemalt teoreetiliselt
on see võimalik. Rakkude nakatamiseks tarvilikud viirusevalgud meenutavad üheskoos
pulgakommi. Kiiresti muutub n-ö kommiosa ehk neuraminidaas (N). Nn pulgaosa ehk 
hemaglutiniin (H) muutub aeglasemalt, sest viirus võib juba väikese muutuse mõjul
võime rakke nakatada täielikult kaotada.

Praegu kasutusel olevad vaktsiinid on suunatud kommiosa vastu. Koroonapandeemia 
ajal oma tuleristsed läbinud mRNA-l põhinevad vaktsiinid võtavad sihikule aga hemaglutiniini.
Seeläbi võiksid need pakkuda nelja-viie gripitüve asemel laiahaardelist kaitset 
kõigi 20 gripi alatüübi vastu. Seni hiirte ja tuhkrutega tehtud katsetes on taolised
liitvaktsiinid loomade nakatumist olulisel vähendanud.

Peagi USA-s algavas esimese faasi kliinilises uuringus uuritakse viimaks Duke’i 
Ülikooli teadlaste abiga, kui tõhus ja ohutu on taoline eksperimentaalne mRNA-vaktsiin
inimeste jaoks. Uuringu käigus vaktsineeritakse erineva doosiga kuni 30 vabatahtlikku.
Parima doosi välja selgitamise vaktsineeritakse järel sellega veel kümme inimest.
Võrdlusmomendi loomiseks plaanivad teadlased vaktsineerida veel kümmet inimest tavapärase
gripivaktsiiniga.

Isegi kui algava uuringu tulemused on paljulubavad, võib gripivaktsiini turule jõudmine
võtta veel aastaid. Kümneid inimesi haaravatele esimese faasi uuringutele peavad
järgnema sadu ja tuhandeid inimesi kaasavad uuringud. Viimaseid on tarvis nii haruldasemate
kõrvaltoimete leidmiseks kui ka välja selgitamiseks, kas või kui palju tõhusam eksperimentaalne
vaktsiin tavapärasest liitvaktsiinist tegelikult on.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608982373/esimene-mrna-vaktsiin-puuab-pakkuda-laiahaardelist-gripikaitset)