# USA hinnang: Vene-Ukraina konflikt võib jääda püsima aastakümneteks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/17278
- Published: 2023-05-18T19:33:08+03:00
- Author: toomas

![]()

USA ametnikud valmistuvad kasvavaks võimaluseks, et Venemaa-Ukraina sõda muutub 
külmutatud konfliktiks, mis kestab aastaid – võib-olla aastakümneid – ja liigub 
samasse ritta sarnaste pikkade vastasseisudega Korea poolsaarel, Lõuna-Aasias ja
mujal.

Bideni valitsuse arutatud valikud pikaajaliseks „külmutamiseks” hõlmavad ka seda,
kuhu seada potentsiaalsed piirid, mida Ukraina ja Venemaa nõustuksid mitte ületama,
kuid mis ei peaks olema ametlikud piirid. Arutelud – kuigi esialgsed – on toimunud
erinevates USA agentuurides ja Valges Majas, vahendab [Politico](https://www.politico.com/news/2023/05/18/ukraine-russia-south-korea-00097563).

See on stsenaarium, mis võib osutuda kõige realistlikumaks pikaajaliseks tulemuseks,
arvestades, et ei Kiiev ega Moskva ei näi kalduvat kunagi lüüasaamist tunnistama.
Üha tõenäolisemaks muutub ka USA valitsuses kasvav arusaam, et eelseisev Ukraina
vasturünnak ei anna Venemaale surmavat lööki.

Külmutatud konflikt – kus võitlus katkeb, kuid kumbagi poolt ei kuulutata võitjaks
ega nõustuta sellega, et sõda on ametlikult lõppenud – võib olla ka poliitiliselt
meeldiv pikaajaline tulemus USA-le ja teistele Ukrainat toetavatele riikidele.

See tähendaks sõjaliste kokkupõrgete arvu vähenemist, tõenäoliselt ka Kiievi toetamise
kulude vähenemist ja avalikkuse tähelepanu kahanemist sõjale.

„Me teeme plaane pikemas perspektiivis, olgu see siis külmunud või sulanud,” ütles
USA ametnik, kes on kursis Bideni valitsuse Ukraina-teemaliste aruteludega. Ametnik
ütles, et selline planeerimine on valitsuse üha suurem fookus, samas kui viimastel
kuudel „oli see kõik kiireloomuline ja lühiajaline”.

Veel kaks USA ametnikku ja endine Bideni valitsuse ametnik kinnitasid, et lahingute
pikendatud külmutamine on üks võimalus, milleks USA valmistub. USA ametnikud mõtlevad
ka Washingtoni pikaajalistele julgeolekusidemetele Kiieviga ning Ukraina suhtele
NATO sõjalise alliansiga.

„Seal on koolkond, mis ütleb: „Oh, ukrainlastel peab olema juurdepääs Mariupoli 
linnale ja Aasovi merele”. Teised on liinide paigutusest vähem huvitatud, kuni Ukraina
on tulevikus turvaline,” ütles endine valitsusametnik sisevestlusi kirjeldades.

Sellised arutelud on alles varajases staadiumis, kusjuures USA ametnikud rõhutavad,
et sõda kestab veel mõnda aega ja et Bideni valitsus kavatseb varustada Ukrainat
relvade ja toetusega, mida ta vajab, et tõrjuda venelased võimalikult suurelt territooriumilt
välja.

Sellegipoolest võib isegi selline plaan õõnestada Ukraina juhtide usaldust Ameerika
jätkuvasse pühendumisse nende eesmärkidele, eriti arvestades mõnede vabariiklaste
agitatsiooni vähendada toetust Kiievile.

Viies isik, Bideni valitsuse kõrge ametnik, kes kõneles Valge Maja nimel, ütles,
et kaalutakse mitmeid situatsiooniplaane, kuid olukord on muutlik ja ainus kindel
prognoos on, et Venemaa ei valluta Ukrainat.

Kui paljud USA ametnikud väldivad avalikku rääkimist Venemaa-Ukraina konflikti arengutest,
siis staabiülemate ühendkomisjoni esimees kindral Mark Milley on korduvalt prognoosinud,
et see lõpeb läbirääkimiste, mitte kummagi poole sõjalise võiduga.

Ja hiljutiste Ukrainale saadetud sõjalise abi pakettide koosseis peegeldab Bideni
valitsuse üleminekut pikemaajalisele strateegiale, ütles kaitseministeeriumi ametnik.

Otse USA olemasolevatest varudest saadetud varustuse hulk on viimastel kuudel pidevalt
vähenenud, samas kui abipaketid, mida kasutatakse tööstusest uute relvade ostmiseks–
protsess, mis võib kesta kuid kuni aastaid – on suurenenud.

Bideni valitsus kandis hiljuti USA olemasolevatest varudest üle 300 miljoni dollari
väärtuses relvi, peamiselt laskemoona, pakkudes samal ajal 1,2 miljardit dollarit
keerukamate relvade (nt õhutõrje) ostmiseks tööstusest.

Hetkel valmistab Ukraina ette vastupealetungi Venemaa vastu, kuigi aeg on ebaselge.
Viimastel päevadel on Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjanud, et vasturünnak
lükkub edasi, kuna Ukraina vajab endiselt oma Lääne partneritelt rohkem relvi, kuid
ütles ka, et „esimesed olulised sammud astutakse peagi”.

USA ametnikud eeldavad, et võitlus jätkub ka pärast vasturünnakut.

Keskpikas perspektiivis ootavad paljud ummikseisu, mille käigus võitlus jätkub, 
kuid kumbki pool ei saavuta palju edu, või kurnamissõda, mille käigus mõlemad pooled
püüavad tekitada teisele poole tohutuid personali- ja varustuskaotusi, lootuses,
et vastane kokku kukub.

See, kuidas Ukraina ja Venemaa toimivad, sõltub mõnikord kontrollimatutest teguritest,
alates õhuvõimust ja lõpetades sellega, kes juhib Kremlit.

„Kui paar kuud või aasta on möödas, kipuvad need sõjad kestma aastaid,” ütles ajaloolisi
andmeid analüüsinud Benjamin Jensen Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute 
keskusest. „Isegi kõige metsikult eduka Ukraina vasturünnaku korral võite end järgmisel
aastal taas võitlemas näha.”

Ükski Politicoga vestelnud valitsusametnikest ei pakkunud üksikasju selle kohta,
kuidas USA aastaid kestnud sõjaga hakkama saab, ega kirjeldanud külmutatud konflikti
planeerimise täpset sügavust – teave, mis on suures osas salastatud. Üks USA ametnik
rõhutas, et valitsus on alati planeerinud nii pika- kui ka lühiajalisi võimalusi.

Mida kauem võitlus venib, seda tõenäolisemalt tunnevad Venemaa ja Ukraina rahvusvahelist
ja siseriiklikku survet pidada läbirääkimisi relvarahu, vaherahu või muu õigusliku
mehhanismi üle, et sõda peatada, kui mitte ametlikult lõpetada.

Mõned USA ametnikud ja analüütikud ütlevad, et üks võimalik mudel võib olla Korea
sõda. Aktiivne võitlus selles konfliktis lõppes vaherahu sõlmimisega 1953. aastal,
kuid isegi 70 aastat hiljem pole sõda ametlikult lõppenuks kuulutatud.

„Korea-tüüpi seisak on kindlasti asi, mida eksperdid ja analüütikud nii valitsuses
kui ka väljaspool seda arutavad,” ütles endine Bideni valitsuse ametnik. „See on
usutav, sest kumbki pool ei pea uusi piire tunnistama ja ainus asi, millega tuleks
kokku leppida, on tulistamine määratud joonel lõpetada.” (Korea vaherahu läbirääkimised
kestsid kaks aastat.)

Teised potentsiaalselt võimalikud näited hõlmavad 2008. aasta vaidlust Gruusia ja
Venemaa vahel kahe piirkonna üle; enam kui 70-aastane India-Pakistani vastasseis
Kašmiri piirkonnas, mis hõlmab kolme sõda, mida lahutavad pikad külmad perioodid;
ja väidetavalt isegi osa Venemaa-Ukraina konfliktist aastatel 2014–2022, mis toimus
osade Ukraina idaosa ja Krimmi piirkonna pärast.

Sellised seiskunud sõjad jätkuvad aeg-ajalt: 1994. aastal sõlmitud relvarahu Aserbaidžaani
ja Armeenia vahel Mägi-Karabahhi piirkonna üle kestis – kuigi mitte täielikult –
kuni 2020. aastal lõhkusid rasked võitlused rahu. Nüüd püüavad kaks riiki läbirääkimisi
pidada.

Lääne osalus on iga juhtumi puhul samuti erinev. Ameerika Ühendriigid võitlesid 
Korea sõjas ja neil on Lõuna-Koreas endiselt tuhandeid sõdureid – see on oluline
erinevus Ukrainaga, kus Ameerika väed ei võitle. Kuid Washingtonil on olnud vähe
rolli teistes konfliktides, näiteks Kašmiris.

Endine USA luureametnik, kes tegeles Venemaaga seotud küsimustega, ütles, et Bideni
abid näivad praegu olevat rohkem valmis arutlema Ukraina pikaajaliste julgeolekugarantiide
üle – see on veel üks märk sellest, et nad mõtlevad Ukraina eelseisvast vastupealetungist
juba kaugemale.

Ukraina soovib NATO-ga liituda ja sõjalise alliansi peasekretär on öelnud, et selle
liikmed nõustuvad sellega, et lõpuks riik liitub.

Bideni valitsuse kõrge ametnik kinnitas, et USA ametnikud räägivad ukrainlastega
suhete olemusest tulevikus. „Me tahame Ukrainat, mis suudab end kaitsta ja tulevasi
rünnakuid ära hoida,” ütles ametnik, rõhutades, et Washington ei survesta Ukrainat
alustama läbirääkimisi vastu tema tahtmist.

Kui Ukraina NATO liikmeks saamine takerdub, võivad sellised tagatised ulatuda NATO-
tüüpi artikli 5 alusel sõlmitud vastastikuse kaitse lepingust kuni Iisraeli tüüpi
relvakokkulepeteni Ukrainaga, et omada heidutust Venemaa vastu.
 #wpdevar_comment_1
span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{
max-height: 100% !important;}

(Külastatud 77 korda, 77 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/usa-hinnang-vene-ukraina-konflikt-voib-jaada-pusima-aastakumneteks/)