# „Koera hammustus ei paranenudki päriselt ära…“ Piinarikas ja korduma kippuv roospõletik saab sageli alguse pisihaavast

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/170896
- Published: 2026-03-25T17:12:44+03:00
- Author: toomas

* Mis on roospõletiku iseloomulikud tunnused ja ravi?
 * Mis puhul on olukord ohtlik ja vajab kiiret erakorralist arstiabi?
 * Põhjused, miks roos korduma jääb.

---

Kaunikõlalise nimega [roospõletikul](https://www.delfi.ee/teema/96942088/roospoletik)
pole mitte midagi pistmist roosidega – tegemist on päris kurja bakteriaalse nakkusega,
mille tagajärjel võib tekkida raskesti paranev haav ja jääv nahakahjustus. Tüüpiliselt
saab haigus alguse mõnest väikesest haavakesest või vaevumärgatavast kriimustusest.

---

Dr Andreas Tulveri sõnul esineb roospõletik kõige sagedamini jalgadel ning märkimisväärselt
suureneb selle esinemissagedus vanusega, ent aeg-ajalt näeb ta oma igapäevatöös 
probleemi ka noorematel inimestel ja mujal kui jalgadel.

Kümmekond aastat tagasi hammustas **Reeta **(73)** **pahkluust naabri koer. Hammustuskoht
läks paiste ja nägi väga kole välja. Reet puhastas haava nii hästi, kui oskas, kuid
arsti juurde kohe ei läinud – koer oli marutaudi vastu vaktsineeritud ja hammustuskohad
ei tundunud ka eriti sügavad olevat. „Haav aga ei paranenud. See läks järjest koledamaks,
ajas välja vedelikku ja kogu pahkluu paistetas hirmsal kombel üles. Loomulikult 
see ka valutas väga ning ma ei saanud enam paistes jala tõttu kingi kanda,“ meenutab
ta.

Mõne aja möödudes läks naine mitteparaneva jalahaavaga ikkagi perearsti juurde ja
sai teada, et tõenäoliselt on koerahammustusest alguse saanud roos. Perearst kirjutas
talle antibiootikume ning mõneks ajaks rahuneski haavakoht maha – tundus, et see
paraneb kenasti ära ja loo võib unustada.

Nüüdseks on hammustada saamisest möödas üle kümne aasta, aga Reeda jalg ei olegi
endiseks muutunud. Tema vasak pahkluu on veidi paistes, nahk sellel on paksenenud
ja mõnikord on hammustuskoht läinud jälle kehvaks. „See ärkaks nagu uuesti üles,
ajab vedelikku välja, valutab ja sügeleb,“ sõnab Reet. „Ma ei mäleta, mitmeid kordi
olen ma käinud eri spetsialistide juures – perearstil, veeniuuringul, sidumises,
haavahoolduses. Olen kandnud ka tugisukki. Kõik justkui toimib leevendavalt, aga
ainult ajutiselt – pean ise väga hoolikas olema, et mitte roosi jälle üles äratada.“

Reet ütleb, et juba ammu ei julge ta suviti ujumas käia, sest kardab saada kahtlase
moega pahkluu tõttu mõnd uut nakkust. Ta kannab ka madalaid plätusid või tenniseid,
sest kitsast jalanõud, kinga, mis hammustusekohale surub, ei kannata jalga panna.„
Ma ei käi enam paljaste säärtega, sest jalg näeb nii kole välja. Kui asi väga hulluks
keerab, lähen jälle perearstile leevendust saama.“

Sarnane lugu juhtus ka **Liinaga **(66), kes komistas kasvuhoones toimetades ja 
lõi jalasääre ära. Löögist tekkis kriimustus, millest naine alguses muidugi suurt
numbrit ei teinud. Umbes kaks kuud hiljem pani ta aga tähele, et kriimustus oli 
muutunud põletikuliseks. Alguses määris Liina haava joodisalviga, suurt abi sellest
polnud. Jalg aina valutas ja nii läks Liina tütre soovitusel perearsti juurde, kes
diagnoosis roospõletiku.

„Arst määras antibiootikumid, aga haav ei paranenud. Läks hoopis hullemaks – valutas
hirmsasti ja mõne aja pärast hakkas mäda välja ajama. Kogu haava ümbrus on valus
ja haav sügeleb kohutavalt. Perearst on soovitanud määrimiseks erinevaid geele, 
aga mingit väga suurt efekti ei ole neist küll näinud,“ räägib naine.

**Tüüpiliselt jalaprobleem

Meliva üldarst **Andreas Tulver** selgitab, et roospõletik ehk erüsiipel on bakteriaalne
nahainfektsioon, mis tekib siis, kui bakterid pääsevad läbi nahakahjustuse pindmistesse
nahakihtidesse ja lümfisüsteemi. „Tavaliselt põhjustavad roospõletikku β-hemolüütilised
streptokokid (eriti _Streptococcus pyogenes_ ehk A-grupi streptokokk) ja nende sisenemine
nahka toimub enamasti läbi mingi „sissepääsuvärati“. Sageli on selleks näiteks varvastevahelised
lõhed, tüüpiliselt ka väikesed haavad, kriimustused, jalahaavandid, putukahammustused,
loomahammustused ehk mistahes nahapinna kahjustus, mis võib olla ka vaevumärgatav,“
sõnab ta.

![Meliva üldarsti Andreas Tulveri sõnul on roospõletiku erisus tavalise haavaga 
võrreldes kiiresti leviv põletik.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Meliva üldarsti Andreas Tulveri sõnul on roospõletiku erisus tavalise haavaga võrreldes
kiiresti leviv põletik.FOTO: Meliva

„Praktikas on roospõletik oma põhjustajate, riskitegurite ja ravi poolest sarnane
teise bakteriaalse nahapõletiku tselluliidiga, kuid vahe on selles, et roospõletik
hõlmab naha pindmisi kihte ja lümfisüsteemi, samas kui tselluliit ulatub sügavamale
nahaaluskudedesse.“

Dr Tulveri sõnul esinebki roospõletik kõige sagedamini jalgadel ja märkimisväärselt
suureneb selle esinemissagedus vanusega. Samas ütleb ta, et aeg-ajalt näeb ta oma
igapäevatöös seda probleemi ka noorematel inimestel ja mujal kui jalgadel. „Vanemas
eas inimestel on rohkem nahapõletiku riskitegureid, nagu lümfödeem, jalaveenide 
puudulikkus, rasvumine, suhkruhaigus, jala seenhaigus,“ ütleb ta.

## Kriimustus, mis areneb hullemaks

Roospõletiku erisused tavalise haavaga võrreldes on kiiresti leviv põletik ja muud
iseloomulikud tunnused. Dr Tulveri sõnul tasub tähele panna, kui kriimustus või 
haavake on arenemas millekski hullemaks. Kui märkad järgmisi klassikalisi roospõletiku
tunnuseid, on vaja pöörduda arsti poole:

 * selgelt piiritletud punetus – erinevalt tselluliidist on roospõletiku piirid 
   teravad ja selged;
 * põletikuline ala on enamasti ümbritsevast nahast kõrgem;
 * põletikuline ala on erepunane;
 * koht on turses ja valulik;
 * nahk põletikulisel alal kuumab;
 * esineda võib ka palavik, mis mõnikord kerkib enne nahapunetuse teket.

Arsti sõnul on haigus enamasti ühepoolne ehk kui punetus ja turse on mõlemal jalal
samasugused, on tõenäoliselt tegemist mõne muu probleemiga. „Arsti poole pöördumine
on roospõletiku korral alati vajalik, kuid esimene arst, kelle poole pöörduda, ei
pea tingimata olema erakorralise meditsiini arst. Võimalusel alustage perearstist,
kes saab samuti ravi määrata ja põletiku kulgu jälgida. Ravi toimub tavaliselt kodus
suukaudsete antibiootikumidega,“ selgitab ta.

„Samas võib äge roospõletik vajada ka kiiret erakorralist abi. Sellest, et tegutseda
tuleb kiirelt, annavad märku need märgid: **kõrge palavik ja külmavärinad, madal
vererõhk või šoki tunnused, kiiresti leviv lööve, ebatavaliselt tugev ja piinav 
valu, naha nekroos või mustade villide teke, krepitus ehk krudin naha katsumisel,
segasusseisund või teadvusehäired**.“

## Haigus võib jääda korduma

Roospõletik kipubki uuesti välja lööma täpselt nii, nagu on juhtunud Reeda ja Liinaga.„
Kui probleemid on pikaajalised, siis need võivad viidata korduvale roospõletikule
või ebapiisavale riskitegurite kontrollile. Kuna meil on teada riskitegurid, mis
soodustavad roospõletiku teket, siis korduvate episoodide vältimiseks tuleb neid
riskitegureid raviga kontrollida. Haiguse kordused tekivad enamasti samas kohas 
ja neid on sagedamini neil, kellel on veenipuudulikkus, lümfodeem, rasvumus, diabeet,“
selgitab dr Tulver.

„Ägeda roospõletiku saab kenasti antibiootikumidega ära ravida, kuid korduvate probleemide
vältimiseks tuleb rõhku panna ka riskitegurite kontrollile. Olgu selleks siis tursete
ravi kompressioonsukkadega, jalgade seeninfektsioonide ravi, korrektne hügieen, 
haavahooldus või diabeediravi.“

Arst märgib, et nahk võib põletiku järel muutuda, kuid need muutused ei ole ise 
enam roospõletiku nähud, vaid selle tagajärjed. „Teine põhjus, miks roospõletikku
põdenud inimese jalad võivad teistsugused välja näha, on see, et ka eelmainitud 
riskitegurid ise tekitavad nahamuutusi,“ sõnab ta ja paneb südamele, et kui vähegi
tekib roospõletiku kahtlus – eriti kui esinevad palavik ja külmavärinad koos kiiresti
leviva, selgelt piiritletud punase lööbega jalal –, tuleb esimesel võimalusel perearsti
juurde minna või kui asi tundub olevat äge, siis pöörduda erakorralise meditsiini
osakonda.

[Allikas ](https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120448669/koera-hammustus-ei-paranenudki-pariselt-ara-piinarikas-ja-korduma-kippuv-roospoletik-saab-sageli-alguse-pisihaavast)
