# Teadlased võisid leida rohelisele kärbseseenele viimaks vastumürgi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/17012
- Published: 2023-05-17T12:31:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Kuigi usaldusväärset statistikat napib, sureb igal aastal maailmas seenemürgistuse
tõttu [vähemalt sadakond inimest](https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0041010118307281?via%3Dihub),
neist pooled Euroopas. Seejuures saab kanda umbes 90 protsenti juhtumitest rohelise
kärbseseene arvele. Arstid saavad leevendada praegu vaid mürgiseent sisse söönud
inimeste sümptomeid ja tõsta nende üldist toonust. Nõnda sureb keskmiselt iga kolmas
patsient. Muu hulgas kahtlustavad ajaloolased, et just roheline kärbseseen nõudis
teiste seas nii Rooma keisri Claudiuse kui ka Saksa-Rooma keisri Karl VI elu.

Hiina teadlased eesotsas Qiaoping Wangiga Sun Yat-seni ülikoolist otsustasid nüüd
uurida, kas väidetavalt hästi maitsva seenele saab leida vastumürki populaarse geenimuutmistehnika
abil. Töörühm tekitas lõika-ja-kleebi tööriistale sarnaneva CRISPR/Cas9-ga katseklaasis
kasvatatud rakkudele sadu erinevaid mutatsioone. Seejärel vaatasid nad, milline 
geenimuutus aitab rakkudel kokkupuudet seene mürgiseks muutva alfa-amanitiiniga 
kõige paremini üle elada. Mõne aasta eest kasutas töörühm sama lähenemist meduusimürgile
[vastumürgi leidmiseks](https://www.nature.com/articles/s41467-019-09681-1).

Selgus, et seekord mängis võtmerolli geen, mis vastutab ensüümi STT3B valmistamise
eest. Rakud kasutavad sama ensüümi valkudele suhkrumolekulide lisamiseks. Tarviliku
geeni rivist välja löömisel ei saanud tulemuste põhjal enam ?-amanitiin inimeste
rakkudesse siseneda. See vähendas ka oluliselt ühendi mürgisust.

Kuna leitud ensüüm on aga keha normaalseks toimimiseks hädavajalik, hakkasid teadlased
otsima ainet, mis võimaldaks häirida biokeemilist rada samamoodi, kuid ajutiselt.
Kokku uuris töörühm ligi 3200 ühendi toimet, mis oli saanud varem USA toidu- ja 
ravimiametilt kasutamiseks rohelise tule. Sõelale jäi fototarvetetootja Kodaki 1950.
aastatel välja töötatud värvaine indotsüaniinroheline. Muu hulgas kasutavad arstid
seda näiteks maksa läbiva vere ja silma veresoonte nähtavaks muutmiseks.

Loomkatsetes leidis Wang kolleegidega, et indotsüaniinrohelist saanud hiirtest surid?-
amanitiini mürgistuse tõttu ligi pooled. Samuti vähendas vastumürk nende maksa- 
ja neerukahjustuste ulatust. Mürgistusega iseseisvalt toime tulema pidanud närilistest
suri aga 90 protsenti. Samas nentisid teadlased, et hiired said vastumürki juba 
neli tundi pärast nende mürgitamist. Inimesed satuvad aga tavaliselt haiglasse päev
või kaks pärast roheliste kärbseseente söömist.

Töörühm plaanib järgmiseks täpsemalt uurida, kuidas ensüümiga STT3B seotud biokeemiline
rada täpselt mürgil rakkudesse siseneda laseb. Pikemas vaates ei pruugi aga leitud
vastumürgi tõhususe uurimine minna kuigi libedalt. Kuna inimesi sihilikult mürgitada
ei tohi, saaks indotsüaniinrohelise tõhususe uurimiseks kaasata vaid neid patsiente,
kes on juba mürgistusega haiglasse sattunud.

Uurimus ilmus [ajakirjas Nature Communications](https://www.nature.com/articles/s41467-023-37714-3).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608980468/teadlased-voisid-leida-rohelisele-karbseseenele-viimaks-vastumurgi)