# Laste saamine ajab mehed tööle, naised koju - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/17008 - Published: 2023-05-17T15:12:00+03:00 - Author: toomas ![]() Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva rääkis Raadio 2 saates “Pulss”, et kuigi selle aasta esimeses kvartalis langes töötuse üldine näitaja, siis see ei ole nõnda igas piirkonnas: Harjumaal langes, Lõuna- ja Kesk-Eestis aga tõusis. Kõige enam töötuid on Kirde- ja Kesk-Eestis, kõige väiksem on töötuse määr Põhja-Eestis. “Vahe on päris suur: kui Põhja-Eestis oli töötuse määr 4,1 protsenti, siis Kirde-Eestis 8,9 protsenti,” lausus Vassiljeva. Viimastel aastatel on kasvanud ka osaajaga töötajate arv. Osaajaga hõivatute arv ja osakaal on järjest kasvanud alates 2021. aasta kolmandast kvartalist, ulatudes selle aasta esimeseks kvartaliks 15,8 protsendini kõigist hõivatutest. Vassiljeva rääkis, et peamine põhjus osaajaga töötamiseks seotud perekonna ja väikeste lastega.“ Näha on ka seda, et inimesed küll tahaksid täiskohaga töötada, aga pole leidnud täiskohaga tööd. Selliseid inimesi me nimetame vaeghõivatuteks ja nende hulk on järjest kasvamas. See näitab, et tööturul ei ole kõik korras,” sõnas Vassiljeva. Eesti on Euroopas jätkuvalt esirinnas soolise palgalõhe osas. Vassiljeva rääkis, et aastatega on olukord siiski paranenud. Näiteks, kui viis aastat tagasi oli palgalõhe 20,9 protsenti, siis praegu on see 14,9 protsenti.Kõige suurem oli sooline palgalõhe 2021. aasta andmete järgi finants- ja kindlustus valdkonnas, kaubanduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes ning info ja side valdkonnas, mille alla kuuluvad ka IT-firmad. Meeste ja naiste tööhõive Eestis laias laastus väga palju ei erine. “Kui vaatame Eesti andmeid, siis tööhõive määr on naistel ja meestel üsna ühesugune seni, kui pole lapsi. Niipea, kui sünnivad lapsed, tulevad sisse ka erinevused ja mida väiksemad lapsed, seda suurem erinevus,” lausus Vassiljeva.  Meeste puhul on tema sõnul pigem nii, et kui nad saavad isaks, siis nende tööhõive suureneb. “Kui lastetute meeste tööhõive määr on kusagil 80 protsendi umber, siis niipea, kui nad saavad lapsed, on see 90. Naiste puhul näeme vastupidist trendi. Kui enne lapsi on tööhõive määr 80 protsenti, siis pärast lapsi kukub see 60–65 protsendi peale,” ütles ta. **Tööturg jaguneb põlis- ja välispäritolu rahvastiku vahel 80:20** Tea Vassiljeva sõnul erineb põlis- ja välispäritolu inimeste vaatest tööturg mitmes mõttes. Tööjõu-uuringus loetakse põlisrahvastiku hulka kõik Eesti elanikud, kelle vähemalt üks vanem on sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastiku moodustavad need, kes ise või kelle vanemad on sündinud väljaspool Eestit. Vassiljeva sõnul on põliselanike tööhõive suurem ja neid on rohkem juhtide hulgas. Välispäritolu inimesed vastupidi liigituvad rohkem lihttööliste hulka. “See küll ei ütle otseselt midagi rahvuse ja keele kohta, aga natuke sarnane pilt avaldub ka siis, kui võrdleme eestlasi ja venelasi või eesti kodakondsusega inimesi ja muu kodakondsusega inimesi. Samamoodi on eestlaste hulgas tööhõive suurem ja nad töötavad rohkem. Töötuse näitajad on ka väiksemad. Muu kodakondsusega inimestel on kõik need näitajad halvemad,” ütles ta. **Rohkem erinevaid rahvusi** Eelmine aasta oli Eestis rahvaloendus, kust selgus, et Eestis elab 211 erinevat rahvust, mida on 31 võrra rohkem kui aastal 2010 ja 49 võrra rohkem kui aastal 2000. Eestis elab kõige enam eestlasi, venelasi ja ukrainlasi. Kõige suurema kasvuhüppe on teinud igbod, Nigeeriast pärit rahvus. Aastal 2011 oli neid Eestis üks, nüüd 152. Eestis elab ka rahvuseid, kelle esindajaid ongi siin vaid üks. Näiteks elab Eestis üks agul, tolgaan, jukagiir ja karakalpak. Seega on Eesti rahvastik üsna mitmekesine ja muutub ajas Müürsoo sõnul üha mitmekesisemaks. **Rekordmadal sündimus** Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest, mis on sajandi madalaim näitaja. Kunagi varem ei ole sündimus jäänud alla 12 000 sünni. Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo ütles, et ühest selgitust neile numbritele on keeruline anda. Sündimus on juba aastaid langenud ja Eesti ei eristu selles osas teistest Euroopa riikidest. “See on trend, mis tuleb praegu peale: üha vähem inimesi sünnib, üha rohkem lükatakse laste saamist edasi,” lausus ta. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks üldine ebakindlus ühiskonnas: sõda Ukrainas, hindade tõus, koroonakriis. Samuti soovivad inimesed praegu rohkem karjäärile keskenduda. Kuigi üldiselt on sündimus Eestis langenud, siis Valgamaal tõusis see nelja protsendi võrra. Esimese lapse saavad naised Eestis keskmiselt 28,9-aastaselt ja läbi aastate on see järjest tõusnud. Müürsoo sõnul saab ka üha enam inimesi lapsi olles vanemad kui 40 aastat. “Keskmine vanus emadel tõuseb, mis on ka loomulik, sest oodatav eluiga tõuseb. Rahvastik muutubki vanemaks ja sellised sündmused lükkuvadki üha edasi ehk siis see on täiesti loomulik protsess,” sõnas ta. Kuigi sündimus oli Eestis eelmisel aastal rekordmadal, siis ometi kasvas rahvastik 2,6 protsenti, tänu rekordsuurele sisserändele. “Sellist rekordaastat pole mitte kunagi olnud. Piltlikult öeldes lisandus Eestisse 34 000 inimest, mis on umbes Võru maakonna jagu inimesi,” rääkis ta. Statistika näitab ka, et eestlased, kes on mingiks ajaks välismaale läinud, on nüüd tagasitee kodumaale leidnud. “Tore, et eestlasi rändas rohkem sisse kui muidu. Ehk siis eestlaste tagasitulek on olnud positiivse suunaga,” ütles Vassiljeva. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608980642/laste-saamine-ajab-mehed-toole-naised-koju)