Sauga sõnul on emotsioonid sageli nagu märgid või signaalid, mis viitavad millelegi sügavamale. Kui inimene õpib neid vaatlema ilma koheselt hinnanguid andmata, võib ta avastada, et paljude tunnete taga peitub hoopis midagi muud kui esmapilgul tundub.

Hirmu taga võib olla armastus

Näiteks võib kontrolliv või piirav käitumine suhetes tunduda sageli lihtsalt hirmuna või usaldamatusena. Tegelikult võib selle taga olla hoopis hoolimine.

Sauga toob näite: ema ei luba pojal sõpradega peole minna või partner ei taha, et teine läheks sõbrannaga reisile. Esmapilgul võib see tunduda lihtsalt keelamisena, kuid sageli on selle taga hoopis hirm kaotuse või haiget saamise ees.

Selline hirm on tihti seotud armastuse ja hoolimisega. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas tunne ise on halb, vaid selles, kuidas inimene seda väljendab ja kas see toetab suhteid või hakkab neid hoopis kahjustama.

Viha taga on sageli vajadus piiride järele

Sauga sõnul on ka viha emotsioon, mida inimesed valesti mõistavad. Kui keegi ärritub näiteks väikese igapäevase olukorra peale, ei ole selle taga enamasti ainult konkreetne sündmus. See võib olla hoopis märk sellest, et inimese vajadusi pole pikemat aega märgatud või väljendatud.

Näiteks võib partner vihastada, kui märkab, et prügi on jälle välja viimata. Tegelikult ei pruugi viha olla suunatud selle konkreetse olukorra vastu, vaid see võib olla kulminatsioon varasematele lahendamata teemadele. Sellistel juhtudel tasub Sauga sõnul küsida: kas minu vajadused on tegelikult välja öeldud ja kas minu piirid on selged?