Dog Aging Projecti kaasasutaja Matt Kaeberleini sõnul tekkis projekti mõte siis, kui ta taipas, et laboriloomadel on juba leitud mitu viisi vananemise pidurdamiseks. „Mõni neist toimib kindlasti ka koertel,“ ütles ta. Kaeberleini sõnul on vananemise bioloogia eri imetajatel piisavalt sarnane, et koerad võivad olla oluline vaheaste hiirte ja inimeste vahel.

Teadlaste hinnangul on koerad selliseks võrdluseks eriti sobivad, sest nad elavad inimestega samas keskkonnas. Nad joovad sama vett, liiguvad koos peremeestega ja söövad sageli sarnast toitu. Seetõttu võivad nende uuringutest saadud tulemused peegeldada inimeste päriselu paremini kui laborihiirtel tehtud katsed.

Oluline on ka see, et koerad põevad sarnaselt inimestele paljusid vananemisega seotud haigusi, kuid vananevad palju kiiremini. See võimaldab teadlastel saada tulemusi palju kiiremate uuringute käigus kui oleks võimalik inimeste puhul, kirjeldab CBS News.

Loomade vaimset ja füüsilist vormi hinnatakse erinevate testidega. Ühes neist näidatakse koerale, kuhu maius peidetakse, ning mõni sekund hiljem peab ta meenutades selle koha uuesti leidma. Projektist on juba tulnud ka esimesi huvitavaid järeldusi. Näiteks on leitud, et teiste koertega koos elavatel koertel näib olevat vähem haigusi. Samuti leiti, et koertel, kes ei liigu piisavalt, on kuus korda suurem tõenäosus dementsuse tekkeks.

Oluline osa projektist on ka surnud koerte ajude uurimine. Aastaid inimestel Alzheimeri tõbe uurinud neuropatoloog Dirk Keene ütles, et tema huvi projekti vastu tuli osalt isiklikust kogemusest. Nimelt nägi ta, kuidas Alzheimer nii tema ema kui ka koera Springi tabas. Keene’i sõnul sattus Spring elu lõpus segadusse, eksis ära ja vaatas tühjusesse. „Dementsus ei ole ainult mälukaotus,“ ütles Keene. „See on väga keeruline seisund, millega kaasneb segadus, võimetus mäletada, kus sa olema peaksid, ja ruumitaju kadumine. Väga sarnane sellele, mida näeme koertel.“

Keene sõnul on koerte aju ehitus inimese omaga üllatavalt sarnane. Ka dementsus muudab mõlema liigi aju sarnaselt – aju kahaneb, keskmised õõnsused laienevad ja neuronid kaovad. Mikroskoobi all leiti Springi ajust ka valgukogumeid, mida peetakse inimestel Alzheimeri tõve üheks peamiseks tunnuseks.

Projekt ei piirdu ainult vananemise jälgimisega, vaid uurib ka võimalusi, kuidas seda aeglustada. Üks peamisi lootusi on aine nimega rapamütsiin, mis on andnud hiirtel häid tulemusi. Ka koertega tehtud uuringud on osutunud paljulubavaks ning vähendanud nende ajus põletikuga seotud rakke. „Kui see toimib koeral, on ohutu ja aitab tunnetust parandada, siis võib-olla aitaks see ka inimesi,“ ütles molekulaarbioloog Julie Moreno.