# Nutitelefoni ihalevad lapsed tasub metsa saata - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16768 - Published: 2023-05-16T10:40:00+03:00 - Author: toomas ![]() Huvitav, mis võib olla lastevanemate suurim hirm? USA näitel on kuni kolmeaastaste laste erakorralise meditsiini osakonda sattumisel pooltel kordadel põhjuseks mõni koduse elukorraldusega välditav juhtum. Sestap võiks arvata, et hirmuks on lapsi tabada võiv kehaline trauma. Ometigi oleks tegu vale vastusega! Selleks ei peeta ka tänaval vuravaid autosid, võõraid inimesi, lastepilastajaid ega terrorismi. Neid märksõnu kohtab tihtilugu poliitilistes väitlustes, püüdes hirmudega rahvale müüa mõnd uut vabadusi kitsendavat seadust. Kokku 2500 USA lapsevanemat haaranud küsitlusest selgus, et peamiseks hirmuallikas on saanud internet ja sotsiaalmeedia ja seda mitte ainult teismeliste puhul. Sama hirm kammitseb kõikide laste vanemaid. Ei tea, kas meil on asjad teisiti, aga vastust teadmata on teiste probleemide märkamine mõnevõrra lohutavam. Ameeriklastest lastevanemate puhul tuleneb hirmutav jõuetus nutitelefonidest. Taskuseadmete järele on keeruline valvata, misläbi kujutab ainsat tõhusat meedet telefoni ostmata jätmine. Telefoni ostes seisavad vanemad teistsuguse ebameeldiva dilemma ees. Teades, et kõigil teistel lastel on telefon, tundub oma võsukese ilmajätmine lastele mõistmatu karistusena. Maailma suurimat vaimse heaolu andmebaasi haldav mittetulundusorganisatsioon [Sapien Labs](https://sapienlabs.org/global-mind-project/) avaldas seni kõige põhjalikuma noorte vaimse heaolu ja nutitelefonide kasutamise vahelisi seoseid käsitleva[ uuringu raporti](https://sapienlabs.org/wp-content/uploads/2023/05/Sapien-Labs-Age-of-First-Smartphone-and-Mental-Wellbeing-Outcomes.pdf)( pdf). Peaaegu 28 000 18– 24-aastast kaasanud ülemaailmses uurimistöös otsiti vaimse tervise ja erinevate elustiili ning elukogemuse tegurite vahelisi seoseid. Vaimse tervise mõõdikuks oli kombineeritud indeks vaimse tervise ja vaimsete võimetega seotud 47 tagust. Avastati, et 18–24-aastaste vaimne heaolu sõltus nutitelefoni esmakasutuse vanusest. Mida hiljem telefoni või tahvelarvutiga tutvust tehti, seda parem oli terviseskoor. Mõju oli suurem neidude seas. Näiteks vähenes vaimse häirega neidude osakaal 74 protsendilt nende puhul, kes said oma esimese nutitelefoni kuueaastaselt, 46 protsendini nende puhul, kes said selle alles 18-aastaselt. Meeste protsent langes kuueaastaste 42 protsendilt 18-aastaste 36 protsendini. Seega neiude probleemid on suuremad ja telefonita oleku võimalik vaimset tervist kaitsva efekti suurus päästaks umbes iga kolmanda, kui noormeestest saaks kasu umbes iga seitsmes. Sõltumata sellest, kas vastajad rääkisid inglise, hispaania, prantsuse, saksa, portugali, araabia, hindi ja suahiili keeles, kui panna esimese nutitelefoni vanus X-teljele ja vaimse tervise probleemid Y-teljele, esines püsiv muster. Mida noorem on esimese nutitelefoni hankimise vanus, seda halvem on noorte täiskasvanute vaimne heaolu. Naiste puhul kehtis sama suundumus kõigis uuritud kultuurilistes ja geograafilistes piirkondades. Kõike seda teades on huvitav, mida tehakse? Ameeriklasi näitena kasutades, arvatavasti ei tehta peale muretsemise mitte midagi. Kuna küsitlus polnud eestikeelne, võime jaanalinnu mängu edasi mängida või kasutada omal ajal Eesti krooni kattevarana kaalutud riigimetsa. Nimelt järeldub ühest teisest [värskest uuringust](https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/00139165231167165), et kuigi noorem põlvkond viibib rohkem nutitelefonides kui looduses, võib looduse külastamine telefonikasutust vähendada. Paari aasta jooksul jälgiti 701 noore täiskasvanud nutitelefoni kaudu nende liikumisi. Telefoni kasutamise aeg oli keskmiselt kaks korda pikem õues viibitud ajast. Nii võiks järeldada, et noori tuleb kuidagi õue meelitada. Näiteks luues linna rohelust ja pargialasid, mis on igati põhjendutud ootus. Ainult, et käesoleva uuringu põhjal selgus parkide oodatust vastupidine efekt. Linna rohepiirkondades ja parkides viibides kiputi telefoni keskmisest rohkem kasutama, peamiselt helistama ja saatma tekstisõnumeid. Seevastu metsa ja looduskaitsealade külastamise kolme esimese tunni jooksul langes telefonide kasutamine märkimisväärselt. Teadlased oletavad, et kokkupuude loodusega võib mõjuda pärssivalt niinimetatud digitaalsetele impulssidele. Tärkab usk, et teatud loomuliku biosfääri osad võivad pakkuda kõrge ühenduvustasemega noortele kübersfäärist hingetõmbeaega. Seejuures leiti ühes veelgi varasemas üle-eurooopalises uuringus, et lapsepõlves looduses viibinud inimestel esineb hilisemas elus vähem vaimse tervise probleeme. Seega lubatagu pealegi lastele telefone, aga eeldusel, et seejärel minnakse nendega regulaarselt koos metsa külastama. ###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/1608968162/r2-paev)󠁿.** ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608979277/nutitelefoni-ihalevad-lapsed-tasub-metsa-saata)