Alevit mainitakse esimest korda aastal 1506, mil asula anti Chodkiewiczite valdusse. XVI sajandil püstitati asulasse katoliku kirik, ent Moskva väed põletasid selle maha. Aastal 1613 kanti asula kaardile juba alevina, mis kuulus Trakai vojevoodkonda ja Hrodna maakonda.

XVII ja XVIII sajandeil oli asula Mniszkade, Potockite ja Kossakowskite valduses. Aastal 1615 ehitati maha põletatud kiriku asemele uus, selle juurde tekkisid aga kool ja hospidal.

Aastal 1794 pidasid ülestõusnud poolakad alevi all lahingu Vene vägedega. Alates kolmandast Poola jagamisest aastal 1795 oli Vialikaja Bierastavica Venemaa koosseisus. Alevi elanikud võtsid aktiivselt osa Kastuś Kalinoŭski Venemaa vastu suunatud ülestõusust.

Pärast Esimest maailmasõda kuulus Vialikaja Bierastavica Poola koosseisu, 1939. aastast Nõukogude Liitu. Aastal 1939 toimusid alevi ümbruses mitmed etnilis-varanduslikul alusel toime pandud tapatalgud, ohvriteks olid rikkamad elanikud ja poolakad.

• 
  Uuem katoliku kirik
• 
  Vanem katoliku kirik
• 
  Vialikaja Bierastavica

• Vosip Kavaleŭski – Valgevene filoloog
• Adam Trypus – Valgevene rahvavabariigi riigitegelane
• Pavieł Vałyncevič – Valgevene fotograaf
• Andrzej Poczobut – Valgevene-Poola ajakirjanik

• Alevi kaart
• Alev Valgevene fotoentsüklopeedias
• Vialikaja Bierastavica