Osterholz-Scharmbeck
| Osterholz-Scharmbeck | |
|---|---|
|
Osterholz-Scharmbecki raekoda | |
|
| |
|
Pindala: 147 km² (2017)[1] | |
|
Elanikke: 30 717 (31.12.2023)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 53° 14′ N, 8° 48′ E | |
|
Valla asend Osterholzi kreisis | |
Osterholz-Scharmbeck on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Osterholzi kreisi keskus. Linna pindala on 147 km². 31. detsembril 2017 elas seal 30 329 inimest. Osterholz-Scharmbeck asub Bremeni ja Bremerhaveni vahel.
Naaberpaigad
- Bremen (22 km)
- Delmenhorst (31 km)
- Achim (37 km)
- Bremerhaven (39 km)
- Brake (40 km)
- Zeven (41 km)
- Bremervörde (43 km)
- Nordenham (46 km)
- Oldenburg (48 km)
- Rotenburg (50 km)
Linnaosad
Ametlikud osad
- Freißenbüttel
- Garlstedt
- Heilshorn
- Hülseberg
- Ohlenstedt
- Pennigbüttel
- Sandhausen
- Scharmbeckstotel
- Teufelsmoor
Ajaloolised osad
- Ahrensfelde
- Altenbrück
- Altendamm
- Auf Dem Raden
- Auf Dem Rusch
- Bargten
- Bredbeck
- Buschhausen
- Büttel
- Feldhof
- Haslah
- Hinter Dem Horn
- Kattenhorn
- Lange Heide
- Lintel
- Muskau
- Myhle
- Niedersandhausen
- Ovelgönne
- Ruschkamp
- Settenbeck
- Vorwohlde
- Westerbeck
- Wiste
Ajalugu
Linna on esmamainitud 1043. aastal nimega Scirnbeci. 1180. aastast kuulus Scharmbeck vürstlikule Bremeni peapiiskopkonnale. Osterholzi klooster asutati 1182. aastal ja püsis 1650. aastani, kui Alam-Saksi muutus peamiselt protestantlikuks. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida esmalt valitses personaalunioonis Rootsi ja 1715. aastast Hannoveri kroon. 1823. aastal hertsogkond kaotati ja selle territoorium sai Stade regiooni osaks Hannoveri kuningriigis.
1927. aastal liideti Osterholzi ja Scharmbecki omavalitsused Osterholz-Scharmbecki nime all ja 1929. aastal anti linnaõigus.
Aastatel 1978–1992 paiknes Osterholz-Scharmbeckis 4200 Ameerika Ühendriikide maavägede sõdurit ja elas 4000 pereliiget.
Märkimisväärsed elanikud
- Roland Baar (1965–), sõudja
- Eduard Neumann (1903–1985), professor ja Berliini vaba ülikooli rektor
- Bodo Ramelow (1956–), poliitik (Vasakpartei), 2014. aastast Tüüringi ministerpresident
Viited
- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal). Vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2023). Vaadatud 16.11.2024.