Ļaudona kihelkond
.jpg)
Ļaudona kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Laudohn, läti keeles Ļaudonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Kohaliku piiskopilinnuse juurde rajati aastal 1272 Ļaudona kirik, mis pani aluse Ļaudona kihelkonnale.[1]
Aastal 1696 rajati teede ristumiskohta uus luteri kirik, selle juures hakkas tegutsema kihelkonnakool. Aastal 1703 rüüstasid vene väed nii kirikut kui kohalikku mõisa. Aastal 1710 surid kihelkonna 2213 elanikust 914 katku.[2]
Aastal 1643 moodustati Ļaudona kihelkonna filiaalina Lubāna kihelkond. Oma pastori sai see aastal 1700, ent peagi liideti Lubāna taas Ļaudona kihelkonnaga. Lubāna kihelkond moodustati taas aastal 1848 kohalike parunite Wolffide eestvedamisel.[3] Aastal 1668 eraldati kihelkonnast filiaalina Lazdona kihelkond, mis aastal 1738 kihelkonnana lõplikult iseseisvus.[4]
Eduard Heinrich von Buschi andmetel oli Ļaudona kihekonnas üks kihelkonnakool, kus oli 12 õpilast.[5]
Aastal 1846 moodustati kihelkonna aladel esimene lätlaste õigeusu kogudus ja Ļaudona õigeusu kihelkond. Selle vaimulikuks oli endine vennastekoguduse liige Dāvis Balodis, kes pöördus õigeusku. Õigeusu kiriku ruumides tegutses ka aastail 1944–2011 sealne luteri kogudus, kui taganevad saksa väed nende oma kirikuhoone õhku lasid.
Ļaudona kihelkonna mõisad
- Aburdi (Lüggen) rüütlimõis, hiljem Sāviena kõrvalmõis
- Ļaudona (Laudohn Pastorat) kirikumõis
- Ļaudona (Schloß Laudohn) rüütlimõis
- Odziena (Odsen) rüütlimõis
- Saikava (Friedrichswald) rüütlimõis
- Sāviena (Sawensee) rüütlimõis
- Toce (Tootzen) rüütlimõis
Viited
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 536.
- ↑ J. Bērziņš. Mēra postījumi Vidzemē 1710. gadā. Rīga, 1935.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 548.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 530.
- ↑ Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evang.-Luther Gemeinden in Rußland : Ges. u. hrsg. von E.H. Busch. Mit 2 Kart. in Farbendruck, E.H Busch lk 536.
Kirjandus
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 379.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 190–193.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 268–269.
- von Hagemeister, Heinrich (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volumes 1. Riga: Eduard Frantzen. Lk 220–223.
Kreisilinn: Võnnu
Kihelkonnad: Āraiši kihelkond | Bērzaune kihelkond | Cesvaine kihelkond | Drusti kihelkond | Dzērbene kihelkond | Ērgļi-Ogre kihelkond | Jaunpiebalga kihelkond | Kalsnava kihelkond | Lazdona kihelkond | Ļaudona kihelkond | Liepmuiža kihelkond | Liezēre kihelkond | Lubāna kihelkond | Rauna kihelkond | Skujene kihelkond | Vecpiebalga kihelkond | Vestiena kihelkond | Vietalva kihelkond | Võnnu kihelkond