# ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: õpetlik lugu sellest, kuidas Gruusia oma iseseisvuse kaotas. Vaata pilte!

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/166436
- Published: 2026-03-17T19:21:22+03:00
- Author: RSS

![Gruusia vabariigi lipp, 1917. Selle muutis ära president Saakašvili 2000mdate 
keskel]()

 * 105 aastat tagasi kaotas Gruusia iseseisvuse.
 * Sama stsenaariumi proovis Venemaa ka Eestis.
 * Mitte ühtegi lepingut Venemaaga ei saa usaldada.

Aastaks 2006 on Gruusia üsna sirgjooneliselt eemaldunud Euroopale võetud kursist,
mil taheti liituda EU ja NATOga. Viimased valimised tõmbasid sellele mitmeks ajaks
kriipsu, kirjutab Juku-Kalle Raid. Alljärgnevalt vaatame aga, millise mängleva kergusega
kaotas Gruusia oma iseseisvuse 105 aastat tagasi, täpselt 17. märtsil 1921. Eestiga
oleks napilt sama juhtunud.

Tänane Gruusia tegi ise selleks kõik, et võtta kurss Venemaa tiiva alla. Isegi sisepoliitilised
sammud on Venemaale sarnased: terminid «välisagent», opositsionääride arreteerimised,
vägivald, eriüksuste tegevus, vaba ajakirjanduse kottipanek jne. Nüüd vaatame korraks,
mis juhtus selles riigis 105 aastat tagasi, see on tegelikult väga õpetlik lugu.

![Thbilisi 1919. aastal.](
==)

## Gruusia iseseisvus, 1918–1921

Gruusia kuulutas end iseseisvaks 26. mail 1918 pärast Vene impeeriumi lagunemist–
veidi aega Eestist hiljem. Meid tabas kohe kommunistliku Venemaa rünnak, õnneks 
lõppes asi soodsalt Tartu rahuga 1920. Ent tegelikult koosnes kogu see aeg pidevatest
napikatest.

Gruusia riiki juhtis 1918. aastal sotsiaaldemokraatlik (menševike) valitsus, mis
ei olnud bolševikega ideoloogiliselt ühel lainel. Meilgi oli suur osa enamus riigikogust
vasakpoolsed, kes radikaalsemad, kes pehmemad, ent siiski vasakul mis vasakul.

> Nii nagu Eesti iseseisvust, tunnistas Nõukogude Venemaa 1920ndal aastal ka Gruusia
> iseseisvust – rahulepinguga.

Gruusia püüdis olla demokraatlik ja Läänele avatud – ja see suund tegi värske riigi
Moskva silmis eriti «problemaatiliseks». Bolševike raudkindel eesmärk oli taastada
endise Vene impeeriumi alad «revolutsiooni nimel».

## Venelased ei tahtnud Kaukaasiast «loobuda»

Kaukaasia riikide iseseisvumine käis bolševikele palju rohkem «põiele» kui näiteks
Balti eriolukorra ning saksa parunite kohaliku võimu all elanud Eesti. Kuulge, Kaukaasiast
kirjutas isegi **Puškin**, eksole!

Igal juhul – samal ajal kui Eestis moodustati «Töörahva kommuun» (Narvas, 1917),
väitis Moskva ka Thbilisi kohta, et seal leiab aset tööliste kiusamine, diskrimineerimine,
allasurumine ja arreteerimised. Muidugi toimetasid sealgi ringi mitmed kommarite«
kommuunid».

> Rahulepingut Gruusiaga polnud Venemaal plaaniski täita. Sama toimub täna Ukrainas.

Teateid, et kohe toimub «tööliste ülestõus», laekus pidevalt ning klassivaenlase
võitmise ja väikeriigi abistamise huvides tuleb sekkuda.

Otse loomulikult; Gruusia asub strateegiliselt olulises piirkonnas (Kaukaasia, nafta,
Must meri).

![Thbilisi 1919. Tsiviliseeritud ja rahulik.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Punaarmee tungib Gruusiasse

Veebruaris 1921 tungiski Punaarmee Gruusiasse, Thbilisi langes väga kiiresti, umbes
nädalaga, hoolimata Gruusia vastupanust. Vastiseseisvunud Gruusia valitsus põgenes
eksiili (enamus parlamendist Prantsusmaale).

Aga sõjalisele rünnakule eelnes eelmäng, mis meenutab absoluutselt igas punktis 
Venemaa käitumist kõikjal mujalgi – nii siis kui täna. Muuseas, nii nagu Eesti iseseisvust,
tunnistas Nõukogude Venemaa 1920. aastal ka Gruusia iseseisvust – 1920. aasta rahulepinguga
ja puha.

> Veebruaris 1921 tungiski Punaarmee Gruusiasse, Thbilisi langes väga kiiresti, 
> umbes nädalaga, hoolimata Gruusia vastupanust.

Tegelikkuses toetas Moskva – nagu Eestiski – grusiinidest kommuniste, sokutas piirkonda
agente, värbas grusiine jne. Kui meile saadeti siia rahutusi organiseerima **Viktor
Kingissepp** ja muud veendunud kommarid, leiti nende ametivennad ka grusiinide seast.

> Moskva mängis «siseülestõusu» kaardile nagu mujalgi: Punaarmee ei ründa, vaid «
> toetab Gruusia töölisi».

![Gruusia sõjavägi 1921. Palju hullemas seisus kui Eesti oma 1919.](data:image/gif;
base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Rahvusriigi mõiste oli kaunikesti uus asi, veendunud kommunistile – nii Eestis kui
Kaukaasias – tähendas termin «rahvusriik» eelkõige mõtet, et töölisklass ei pääse
püünele. Kõige targem tundus ühineda Venemaaga. Kaukaasias korraldasid kommunistid
kümnete kaupa intsidente piiril, markeerides neid rahvusvahelise avalikkuse ees 
kui Gruusia riigi rõhuvat tegevust omaenda kodanike vastu.

Nii oli rahuleping Gruusiaga nagu Eestigagi kõigest taktikaline paus, võimalus väheke
trenni teha, mitte tegelik kokkulepe.

![Gruusia armee 1921.](
==)

## Gruusia jääb täiesti üksi

Lääs ei olnud 1921. aastal valmis – ega ausalt öeldes ka tahtlik – Gruusia eest 
sõtta minema. Meil vedas Briti laevastiku reididega Läänemerel märksa rohkem. «Kusagil
kaugel» Kaukaasias ei tahtnud ei lääneriikide juhtkonnad ega ka avalikkus mingit
sõjalist tegevust ette võtta.

Kaukaasia tundus Lääne otsustajatele geograafiliselt ja strateegiliselt lihtsalt
perifeerne ning neil puudusid liitlased, kes oleks nende küsimuses mingil moel rusikaga
lauale lajatanud.

> Veebruaris 1921 kuulutasidki Gruusia kommunistid mitmes piirkonnas (nt Borjomi
> kandis), et toimub «revolutsioon».

Bolševistlikku Venemaad tajuti ühel hetkel «paratamatusena», mille vastu – suure
veana – enam astuda ei soovitud. Seetõttu hakati Moskvat vaikimisi tunnustama, lootuses
suhteid normaliseerida – ka väikeriikide arvelt.

Probleemiks kujunes ka see, et iseseisvat Gruusiat juhtisid menševikud, mis tundus
läänele enam-vähem sama karva kassina kui bolševism. Rahvasteliit oli üsna äsja 
asutatud ja hambutu, rahvusvahelised õigused lihtsalt ei töötanud.

![Thbilisi tänavad 1921. Bolševike tapetud grusiinid.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Moskva «vabastab» Gruusia»

Moskva mängis «siseülestõusu» kaardile nagu mujalgi: Punaarmee ei ründa, vaid «toetab
Gruusia töölisi».

Veebruaris 1921 kuulutasidki Gruusia kommunistid mitmes piirkonnas (nt Borjomi kandis),
et toimub «revolutsioon». Moskva väitis, et Gruusia valitsus surub töölisi maha 
ja revolutsiooniline kommunistlik Gruusia vajab «abi». Takkajärgi on teada, et ülestõus
oli sama «suur» nagu soomlaste «ülestõus» enne Talvesõda, mil Nõukogude Liidult 
samuti «abi paluti».

> Takkajärgi on teada, et ülestõus oli sama «suur» nagu soomlaste «ülestõus» enne
> Talvesõda, mil Nõukogude Liidult samuti «abi paluti».

Välja kuulutati Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mille liider **Filipp****
Maharadze** palus 16. veebruaril Punaarmeed talle sõjalist abi osutada.

Kohe seejärel ületas Punaarmee Gruusia piiri mitmest kohast korraga – Põhja-Kaukaasia
ning idast Aserbaidžaani kaudu, mis oli juba kommunistide kontrolli all. Muidugi
toimus sissetung ilma ametliku sõjakuulutuseta, sellest pidi mulje jääma nagu mingist
iselaadsest «humanitaarabist» gruusia rahvale. Gruusia pool oli valmis panema välja
_ca_ 40 000 võitlejat (sh rahvuskaart), mille relvastus oli olematu; Venemaa ründas
100 000 sõduriga, kasutades suurtükiväge, soomusronge ja lennukeid.

![Punaarmee komissarid Gruusias 1921.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Valitsus langeb

Gruusia armee osutas nii palju vastupanu kui võimalik, see kestis siiski nädalaid,
mitte päevi. 25. veebruaril 1921 langes Tbilisi Punaarmee kätte; linnas kehtestati
kohe sõjaseisukord ja bolševike valitsus ning algasid arreteerimised ja verised 
repressioonid.

Gruusia valitsus taandus esmalt Kutaisisse, seejärel Musta mere rannikule, lõpuks
aga lahkus laevadega eksiili. Märtsis langes Batumi, 17. märtsiks 105 aastat tagasi
oli kogu Gruusia kommunistliku Venemaa kontrolli all. Vastupanuliikumine kestis 
veel mõnda aega.

Gruusia liideti algul Transkaukaasia föderatsiooni ja seejärel NSV Liiduga.

## Gruusia viimane katse – 1924

Siinkohal maksaks meenutada kommunistide «ülestõusu» Eestis 1. detsembril 1924.

Just 1924. aastal toimus Gruusias vastuhakk Venemaale, Gruusia ülestõus oli viimane
suur ja lootusetu katse taastada riigi iseseisvus pärast 1921. aasta Nõukogude okupatsiooni.
See lõppes äärmiselt verise repressiooniga ja murdis Gruusia vastupanu.

> 1924. aastal toimus Gruusias vastuhakk Venemaale, Gruusia ülestõus oli viimane
> suur ja lootusetu katse taastada riigi iseseisvus.

Kui ülestõus maha suruti, algas üks rängemaid karistusoperatsioone Nõukogude ajaloos:
hinnanguliselt 10 000 inimest hukati, kümned tuhanded saadeti vangilaagritesse, 
terveid külasid karistati kollektiivselt.

Hukkamisi viidi läbi muidugi ilma kohtuta, aga sageli – hirmu külvamiseks – ka avalikult.

![Punaarmee on Thbilisis, 1921.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Niisiis tehti Gruusias täna 105 aastat tagasi sama, mida Eestis 1. detsembril 1924,
ainult et selle vahega, et seal mäss õnnestus ning abipalve saatmine Moskvasse samuti.
Eestis suruti mäss maha ning abipalvetelegramm Moskvasse peatati Vene tänava telegraafimajas
viimasel hetkel.

Siit ka õpetus: Vene riiki ei tohi mingil juhul usaldada, ükski temaga sõlmitud 
leping ei hakka kunagi pidama.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8435341)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8435341)

![]()