# Sääsevastsed avavad uue tee kliimamuutuste mõistmiseks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/166193
- Published: 2026-03-17T13:33:56+03:00
- Author: RSS

![Zika viirust kandvad sääsevastsed.](
ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

TalTechi geoloogia instituudi teadlased koostöös Põhjamaade kolleegidega avastasid
uue viisi, kuidas järvemudas säilinud putukate jäänuseid uurides saab paremini mõista
mineviku kliimamustreid. Uued teadmised aitavad selgemini näha, kuidas kliimamuutused
võivad mõjutada ökosüsteeme.

Kui varem on TalTechi teadlased surusääskede jäänuste abil rekonstrueerinud Läänemere
äärse ala viimase 14 000 aasta suviseid temperatuure, siis värske uuring annab vastuseid
kauge mineviku aastaringse kliima kohta.

Teadusjakirjas PLOS ONE avaldatud artikkel keskendub väikestele surusääskedele ehk
hironomiididele, kes inimesi ei tüüta ja elavad enamuse oma elust järvedes. Nende
vastsed saavad elada isegi üsna hapnikuvaeses ja suhteliselt reostunud veekogu põhjas.

Kuna surusääsed on kliimatingimuste suhtes eriti tundlikud, suudavad teadlased järvesetetes
leiduvate sääskede kitiinkesta jäänuste (vt Joonis 1) abil selgitada tuhandete aastate
jooksul toimunud kliimamuutusi. Kui seni on suudetud rekonstrueerida suviseid, juulikuu
temperatuure, siis uus uuring aitab lahendada kogu aasta kohta käivate kliimamuutuste
mõistatuse. Seejuures on oluliseks kliimaparameetriks just kontinentaalsus, mis 
näitab eelkõige sooja ja külma hooaja temperatuuride erinevust.

![Joonis 1. Näide järvesetetes levinud surusääse jäänustest.](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

«Kontinentaalsuse muutusi tunneme me kõik,» rõhutab teadusartikli üks autoritest,
värske TalTechi doktor Varvara Bakumenko. Tema sõnul on viimase 50 aasta jooksul
näiteks Läänemere piirkonna kliima muutunud merelisemaks ja seega vähem kontinentaalseks–
suved on muutunud pikemaks ja talved soojemaks. «Sellele vaatamata on meie teadmised
olnud piiratud – just selles mõttes, et oskaksime hinnata, kui palju need muutused
ökosüsteeme mõjutavad. Seepärast keskendusime viimastes uurimistöödes just kontinentaalsuse
muutustele minevikus ja tänapäeval. Kvaternaarigeoloogia osakonna töörühma osalusel
välja töötatud meetod võimaldab surusääskede abil rekonstrueerida kontinentaalsuse
ehk aasta sesoonsete temperatuuride erinevusi,» toob Bakumenko välja meetodi eelise.

## **Mida seekord uuriti?**

Uuringus analüüsiti surusääskede kooslusi 56 põhjaparalleeli järgival joonel, kus
kontinentaalsus läänest itta liikudes järjest suureneb ning setteproove kogudes 
ja mudeleid luues saab rekonstrueerida mineviku kliimat.

![Joonis 2. (A) Uuringupiirkondade paiknemine seoses keskmise juuli õhutemperatuuri(
MJAT), jääkatte (ice cover) ja kontinentaalsusega (aastane temperatuuri amplituud(
ATR) ja Kerneri ookeanilisuse indeks (KOI)) ning (B) näide uuringupiirkonnast: vaade
Dõmka veehoidlale Tatarstanis.](
==)

Analüüsiti surusääskede jäänuseid 53 järve põhjasetete pindmisest osast, hõlmates
Venemaa Euroopa osa, Balti riike ja Lõuna-Skandinaaviat (vt Joonis 2) ning tulemusi
võrreldi erinevate kliimat iseloomustavate parameetritega, sealhulgas kontinentaalsuse
indeksite, kasvuperioodi pikkuse, jääkatte kestuse ja keskmiste kuutemperatuuride
andmetega. «See lähenemine võimaldas määrata, kui hästi peegeldavad surusääskede
kooslused erinevaid kliimaparameetreid ja kuidas kontinentaalsus neid mõjutab,» 
lisas Bakumenko.

Tulemused näitasid, et surusääski mõjutab üsna palju kontinentaalsus ehk aasta temperatuuride
erinevus, mis on seotud kasvuperioodi pikkuse, suvetemperatuuri ja jääkatte kestusega.
Äsjane uurimistöö avab Bakumenko hinnangul ukse täiesti uudsetele kliima rekonstruktsioonidele
ehk hooajaliste muutuste jälgimisele läbi aja. «See annab meile uusi teadmisi, kuidas
ökosüsteemid reageerivad kliimamuutustele, eriti piirkondades nagu Eesti, kus kontinentaalsuse
muutustel on oluline roll talvetemperatuuridele. Tulevikus võib see teadustöö aidata
kujundada keskkonnapoliitikaid ja suunata looduskaitse strateegiaid haavatavate 
ökosüsteemide kaitseks.»

Loe pikemalt teadusuuringu tulemustest ajakirjast PLOS One.

[Loe allikat](https://pmo.ee/8435119)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8435119)

![]()