# Teadvusega masinad kombivad inimeseks olemise piire - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16609 - Published: 2023-05-15T10:26:00+03:00 - Author: toomas ![]() Praeguseks peaks olema ka laiadele massidele olema Turingi test, mille käigus inimestest kohtunikud püüavad vestluse põhjal eristada masinat inimesest. Juhul kui seda ei suudeta, ei pidanud testi välja pakkunud Alan Turning põhjuseks inimese muutumist masinaks, vaid masina suutlikkust vastata inimesele nagu inimene. Selle põhjalt oletatakse, et masin on intelligentne. Vähem tuntud on Garlandi test, kus on samuti inimestest kohtunikud. Testi käigus püütakse aru saada, kas masinal on teadvus. Intellekt ja teadvus on erinevad nähtused. Tehisintellekti ärkamise ajal peaks kummastki rohkem rääkima, sest segadus on ohtlik. Peamiselt just inimesele, kellel on kindla peale teadvus olemas. Eksitakse oletades, et teadvus tärkab piisava intellekti olemasolul. Lisame veel natukene mälu ja protsessoreid, ning ootame OpenAI, Google, Facebooki, Anthropicu või mõne muu arendaja arvutipargi Garlandi testi tulemust. Teadvuse tärkamine masinas muudaks ka meid, vahest masinast rohkemgi. Masinale pelgalt teadvust omistades muutuvad meie oletused selle käitumisest ja kavatsustest. Arvates, et intelligentne masin on teadvusega, võime näiteks oletada, et sellel on oma eesmärgid, soovid ja uskumused. Võime pidada masina ratsionaalsust meie omaga ühtivaks. See on ainuke, mida teame ja rakendame üllatavalt tihti suheldes loomade või taimedega. Sellega teeme saatusliku vea. Tehnilises asjas reaalselt olev või üksnes sinna mõeldud teadvus äratab meis tundeid, mis omakorda kujundavad meie eetilisi hoiakuid ja otsuseid. Loome endale uusi moraalseid väljakutseid. Suure tõenäosusega end seejuures eksitades ja ohustades. Teadvus on ärkvel oleku ajal enese tunnetamisele rajanev oma mõtetest, ümbrusest ja aistingutest teadlik olek. Võib ka öelda, et teadvus on subjektiivsete kogemuste voog elus olemisest ja ümbritsevast maailmast. Teadvuse põhisisu mõistmine on oluline inimkogemuse ja seda mõjutavate häirete käsitlemiseks. Teadvus kaob näiteks üldtuimestuse või magama jäämisega. Sestap on mõneti üllatav ja samas selle komplitseeritusele osutav, et teadvuse osas puudub ühtne, üldtunnustatud määratlus. Intellektiga on olukord natuke parem. Hoolimata formuleeringute paljususest, võib neist enamike mõtte koondada võimeks saavutada omi eesmärke pidevalt muutuvas olustikus, kasutades omandatud teadmisi ja abstraktset loogikat. Masinad muutuvad üha intelligentsemateks. Meiega suheldes võivad nad jätta mulje teadvuse olemasolust, ent teadvus on siiski midagi muud. Meelehea või valu tajumine ei eelda erilise intellekti olemasolu, aga vajavad teadvuse olemasolu. Intellekt võib kujundada teadvusel olemise viise. Olgu kasvõi suhtumises Eurovisiooni. Ühendkuningriigi Sussexi ülikooli kognitiivse ja arvutusliku neuroteaduse professor [Anil Seth arutles](https://nautil.us/why-conscious-ai-is-a-bad-bad-idea-302937/) teemal, kas ja kuidas tehisintellektisüsteemid võiksid saavutada teadvuse. Ta soovib elavdada aegsat arutelu, et kaaluda selle võimalikke tagajärgi võimalikult vara ja tegeleda ohtude ennetamisega. Tegemist pole pelgalt individuaalse mõttelennuga. Praeguseks üle 27 000 valdkonda uurivate erialade esindajate allkirjadega tehisintellekti õpetamise tempot aeglustama kutsuva[ avaliku kirja varjus](https://futureoflife.org/open-letter/pause-giant-ai-experiments/) avaldasid teadvuse matemaatilise uurimise ülemaailmse organisatsiooni liikmed pöördumise, [milles palutakse](https://amcs-community.org/open-letters/), et tehisintellekti arendamisesse kaasatakse teadvuseuuringud. Anil Sethi arvates ei tohiks luua teadvusega masinat. See oleks inimkonnale liiga ohtlik. Peamiselt inimeste endi teadvuse tõttu. Nagu varem märgitud, inimese käitumise muutumiseks piisab vaid sellest, kui ta pelgalt oletab masina teadvusel olekut. Rida usundeid rajaneb eluta objektidesse hinge mõtlemisele. Masinast hinge leidmiseks piisab tehisintellekti arendustööst levivatest vihjetest ja masina meeldivast suhtlusest. Õpetliku näite pakkus Google insener Blake Lemoine, kui temas süvenes masinaga suheldes arusaamine, et viimasel on teadvus. Professionaali eksitanud [dialoog oli](https://insiderpaper.com/transcript-interview-of-engineer-lemoine-with-google-ai-bot-lamda/) tõeliselt huvitav ja veenev. Inseneri teadvusest jäi välja lihtne asjaolu, et dialoog kujunes inimese, antud juhul Blake Lemoine’i enda küsimuste mõjul üha tundelisemaks. Sisuliselt peegeldades see inimesest küsija tundeid ja mõttemaailma, mitte masinast vastajat. Sama trikki kasutavad mitmed mustkunstnikud ja see kordub ilma provotseerimata juba praeguse tehnilise arengutaseme juures ChatGPT või selle sugulastega suheldes ilmselt miljoneid kordi. Kannatavad eksinud inimesed, mitte masinad. Anil Seth hoiatab, et juhul kui meil õnnestub luua teadvusega masin, lisandub inimestele täiendav ning märkimisväärne moraalne väljakutse ja tohutu kannatuse potentsiaal. See ei piirduks tunnetega, vaid mõjutaks argielulisi otsuseid. Selleks kujuneksid masinate kannatused, mida me ei pruugi ära tunda ja mis võivad ühe hiireklikiga tabada lugematuid tehisintellekti teadvusel hoidvaid serverifarme. Teadvusega masinate ajastul looksime endile enneolematu moraalse ja eetilise kriisi. Kui miski on teadvusega, vastutame selle heaolu eest. Eriti kui oleme ise selle loonud. Seevastu teadvusega masin võib arvata ja omada meie suhtes kavatsusi, mida me ei mõista. Me ei pea kartma, kas teadvusega masin võiv meid rünnata. Ründaksime ise teineteist, tänu segadusse sattunud teadvusele. ###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal](https://r2.err.ee/1608968126/r2-paev)󠁿“.** ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608978071/teadvusega-masinad-kombivad-inimeseks-olemise-piire)