# Väikekalurid saaks teenida lisa kalajäätmete kompostimisega

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16527
- Published: 2023-05-15T11:59:00+03:00
- Author: toomas

Aastal 2021 koguti Eestis eraldi ligi 45 000 tonni biojäätmeid, millest võeti ringlusse
vähem kui 30 protsenti. Samal ajal sattus segaolmejäätmetesse biojäätmeid ligi 100
000 tonni. Inimesed ei mõtle, et kogu prügi ühte visates on seda hiljem raske sorteerida
ja uuesti kasutusse võtta. Nii satuvad jäätmed põletusse või prügimäele. Ringmajanduses
käsitletakse jäätmeid kui väärtuslikku ressurssi, mida saame uuesti ringlusesse 
suunata,” sõnas doktoritöö autor Marge Lanno. Näiteks on võimalik toota biojäätmetest
komposti, millega saab parandada mulla tervist.

“Kaaspüük, millel pole majanduslikku väärtust, heidetakse tihti vette tagasi. […]
Kõik vette tagasi visatavad kalad ei jää ellu ja toitained jäävad veekogusse ringlema.”

Seejuures tekib toidu tootmisel, näiteks kalatööstuses jääke juba enne tooraine 
tehasesse jõudmist. “Kaaspüük, millel pole majanduslikku väärtust, heidetakse tihti
vette tagasi. Võrtsjärve näitel moodustab taoline peenkala kogu kalasaagist ligikaudu
56 protsenti. Kõik vette tagasi visatavad kalad ei jää ellu ja toitained jäävad 
veekogusse ringlema,” nentis värske doktor. Kaaspüügi kaldale toomisega annaks veekogus
toitainete hulka veidigi vähendada.

Nõnda üritasid leida Eesti Maaülikooli teadlased turustamiseks sobimatule kalale
väljundit, mis annaks kaluritele põhjuse peenkala oma aluse pardale jätta. Tõsi,
praegu kehtiva süsteemi juures ei pruugi olla kalajäätmete kompostimisega tekkiv
lisatulu piisavalt suur, et see kalurite jaoks lisavaeva ja füüsilist pingutust 
väärt oleks. “Peenkala kaldale tuues tuleks see liigiti sorteerida ja püügipäevikus
kajastada. See kõik tähendab lisatööd, seadusandlikul tasemel annaks maastikku korrastada,”
viitas Lanno.

![]()

Kaaspüügina kogutud peenkala Võrtsjärvest. Autor/allikas: Marge Lanno/EMÜ

Mõtteviisi muutmise eeldusena tuleb aga esmalt näidata, et kalajäätmetega saab üldse
midagi kasulikku teha. Kompostimisprotsessi esmalt läbi proovimata võivad tulla 
ilmsiks probleemid, mille peale ei osatud alguses mõelda. Näiteks peab loomsete 
jäätmete kompostimise ajal tõusma aunas temperatuur vähemalt üheks tunniks üle 70
kraadi. See aitab hävitada erinevaid haigustekitajaid ja umbrohuseemneid.

Kes vähegi kalaga kokku puutunud, võib aimata, et see tekitab märkimisväärse haisuprobleemi.“
Kompostimisel tekkis päris ebameeldiv lõhn ja see kandus tuulega edasi. Kui esimese
kompostiauna tööle panime, kurtsid inimesed lõhna üle kolme kilomeetri kaugusel.
Muidugi oli see jaanipäeva paiku, mil ilm oli väga soe ja lõhna teke eriti intensiivne,
aga see andis meile selge signaali, et protsessi tuleb täiustada” meenutas Lanno.
Haisuprobleemi aitas lahendada kohapeal ehitatud biofilter, mida sai hiljem korduvkasutada.

Kompostimise protsessil tuleb järjepidevalt silma peal hoida, et kompost vastaks
seadusest tulenevatele nõuetele. Kompostimisprotsessi alguses tuli segada auna päevas
kaks korda. Mikroorganismid vajavad jäätmete lagundamiseks piisavalt hapnikku. “
Alguses on sellega päris palju tööd. Näeme ise, et piirkonna jäätmete kompostimine
võiks olla ühe ettevõtte käes, kes jõuaks sellega põhjalikumalt tegeleda. Kaluril
endal napib selleks kõigeks ilmselt aega,” tõdes vastne doktor. Seda isegi juhul
kui teadlaste koostatavad juhised aitavad protsessi lihvida ja optimeerida.

“Näeme ise, et piirkonna jäätmete kompostimine võiks olla ühe ettevõtte käes, kes
jõuaks sellega põhjalikumalt tegeleda.”

Küll aga võiks väärindada biojäätmeid nende tekkekohale võimalikult lähedal. Selle
kohalikul tasandil tegemine aitab vähendada jäätmete transpordikulusid ja seeläbi
veelgi säästa keskkonda. Biojäätmete üle kogu Eesti suurtehasesse kokku vedamine
vähendaks nii sellest lõigatavat majanduskasu kui ka saastaks keskkonda.

**Kvaliteetne väetis**

Marge Lanno uuris lisaks kolleegidega, kui palju leidub kalajäätmetest toodetud 
kompostis võrreldes teistest toorainetest valmistatud kompostidega taimedele vajalikke
ühendeid. Selgus, et kõigi kompostide toitainesisaldus ja kvaliteet oli erinev, 
sõltudes otseselt kompostitavast materjalist. Näiteks oli absoluutkogustes fosforit
kõige rohkem reoveesette-kompostis, milles nähakse ühte võimalust mineraalväetiste
kasutamise vähendamiseks.

“Tuli aga välja, et reoveesette-kompostis moodustas taimedele kättesaadav fosfor
kogufosforist vaid kuus protsenti. Kalajäätmete kompostis oli taimedele omastatavat
fosforit aga 57–66 protsenti,” märkis Lanno. Lisaks erinesid kompostid humiinainete
sisalduse poolest, mis mõjutab seda, kui palju tõstab kompost mulla kvaliteeti. 
Muu hulgas parandavad humiinained toitainete kättesaadavust taimedele, mulla struktuuri
ja veesidumise võimet.

Toitainesisalduse poolest ei suuda kompostid mineraalväetistega võistelda. Samas
aitab nende kasutamine muuta väetamist tõhusamaks. Nii saaks kasutada sama tulemuse
saavutamiseks ka vähem mineraalväetisi.

“Igal juhul tasub biojäätmeid kompostida, sest kompostide kasutamine aitab viia 
toitained uuesti ringlusesse.”

“Seadusandlusega on komposti fosforisisalduse esitamisel nõutud ainult üldfosforisisaldused.
Selgitamaks välja, palju sellest on taimedele kättesaadav, tuleb teha lisaanalüüse.
Taimedele omastatava fosfori osakaalu väljatoomine kujutab endast tegelikult turundusvõimalust.
Sellega on võimalik ühtaegu tarbijat harida ning näidata oma komposti eeliseid,”
sõnas vastne doktor. See ei tähenda siiski, et inimesed praegu komposti ostes petta
saavad. Näiteks kodumajapidamistes kasutatavas sõnnikukompostis on taimedele omastatava
fosfori sisaldus väga kõrge.

Kokkuvõttes võivad erinevatest biojäätmetest valmistatud kompostid olla väga erineva
kvaliteediga. Kõik kompostid aitavad parandada mulla kvaliteeti, kuid väetamisomadused
sõltuvad taimedele omastatavate toitainete sisaldusest kompostis. “Igal juhul tasub
biojäätmeid kompostida, sest kompostide kasutamine aitab viia toitained uuesti ringlusesse,”
sõnas Lanno.

Tutvu doktoritööga lähemalt[ Eesti Maaülikooli digikogus](https://dspace.emu.ee//handle/10492/8040)
ja vaata ka teisi doktoritööga seotud [PRIA projektis uuritud](https://www.pria.ee/sites/default/files/2021-03/Väheväärtusliku%20peenkala%20väärindamine.pdf)
võimalusi peenkala väärindamiseks.

---

**Marge Lanno soovitused kodukompostijale**

Kompostimisel kipuvad inimesed unustama, et arvestada tuleb süsiniku ja lämmastiku
suhtega. Piltlikult öeldes on edukaks kompostimiseks vaja lisada süsinikurikast 
materjali, nagu oksi, põhku, paberit või saepuru, ja lämmastikurikast materjali,
nagu rohelised taimejäänuseid, sõnnikut või toidujäätmeid. Sobiva tasakaalupunkti
leidmine on hädavajalik.

“Teatud mõttes võiks vaadata kompostihunnikut miljarditest mikroobidest koosneva
koduloomana, kelle eest tuleb regulaarselt hoolt kanda, et see end hästi tunneks.”

Koreda materjali lisamine aitab luua kompostimiseks sobivat struktuuri, mis aitab
tagada õige niiskusrežiimi ja hapniku juurdevoolu. Puhas toidujääde kipub märjaks
minema. Lagunemine muutub seepeale aeglasemaks ja anaeroobseks, mis paneb kompostihunniku
või -kasti haisema. Kuivemal suvel tasub seevastu kompostihunnikut isegi niisutada.“
Teatud mõttes võiks vaadata kompostihunnikut miljarditest mikroobidest koosneva 
koduloomana, kelle eest tuleb regulaarselt hoolt kanda, et see end hästi tunneks,”
leidis Lanno.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608978200/vaikekalurid-saaks-teenida-lisa-kalajaatmete-kompostimisega)
