# Soomes taotlesid töötajad pensionile jäämist 60-aastasena, said aga enam kui 82 000 euro suuruse arve

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16498
- Published: 2023-05-15T09:50:55+03:00
- Author: toomas

![]()

Soome Toiduainetöötajate Ametiühingu teenistuses olnud töötajatel oli lisapension,
mille maksis kinni tööandja. Selle järgi sai töötaja pensionile minna juba 60-aastaselt
täispensioniga, mis on võrdne 60 protsendiga palgast.

Tingimuseks oli, et töötaja oli ametiühingus teenistuses vähemalt 25 aastat, vahendab
[Iltalehti](https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/81f749ea-eedd-4110-8fdc-20ce238da2f1).

Tööpensioni süsteemi muudatustega kaotati aastatel 2001–2017 täiendava pensioni 
süsteem.

Ametiühing oli pakkunud töötajatele 2016. aastal lisapensioni asendamiseks grupipensionikindlustust,
kuid osa töötajaid ei nõustunud sellega. Nende hinnangul oli see korraldus kehvem
kui vana lisapension.

Viis ametiühingu töötajat andsid oma pensioniasja Helsingi kohtusse. Nad nõudsid
kohtult nende õiguse kinnitamist täispensionile ja lisapensionile 60-aastaselt.

Töötajad leidsid, et lisapension on töölepingus kokku lepitud. Tööandja ei saanud
lepingut ühepoolselt muuta.

Täiendava pensionihüvitise rahaline tähendus oli töötajate hinnangul kümneid tuhandeid
või isegi 100 000 eurot töötaja kohta.

Tööandja seevastu leidis, et tegemist on tööandja poolt töötajatele ühepoolselt 
antud hüvega. Töölepingus seda kokku ei lepitud. Seetõttu oli tööandjal õigus oma
ühepoolse otsusega täiendava pensioni korraldust muuta.

Tööandja sõnul ei vastutanud ta ka seadusemuudatusest tulenevate pensionikindlustuse
muudatuste hüvitamise eest.

Helsingi kohus juhtis tähelepanu töötajate poolt kohtus esitatud ühesugustele seletustele.
Töötajate sõnul ei olnud nad päris töölepinguid sõlminud. Töövestlusel täideti ankeet
nime, kontaktandmete ja töötasuga. Ankeedile kirjutasid alla töötaja ja tööandja
esindaja.

Töötajate kohtus öeldu kohaselt rääkis tööandja esindaja neile töölevõtmise üritusel
töösoodustustest nagu tasuta töötervishoid, hambaravi ja lisapension.

Kohus märkis, et keegi ei väitnud kohtus, et oleks lisapensioni üle üksikasjalikult
arutanud. Ka tööandja esindaja ei rõhutanud väidetavalt pensioni püsivust.

Kohus leidis, et lisapension ei ole töölepingu järgne tingimus, vaid hüvitis, mis
loodi tööandja algatusel töötajatele. Töövestlusel tööga kaasnevaid hüvesid omavahel
kokku ei lepitud, vaid tööandja esindaja lihtsalt rääkis sellest.

Helsingi kohus lükkas tagasi töötajate nõudmised täispensioni ja lisapensioni saamiseks
60-aastaselt. Pooltele jäeti kanda oma kohtukulud.

Pooled kaebasid kohtuotsuse edasi Helsingi ringkonnakohtusse. Töötajad kogu kohtuotsuse
ja tööandja kohtukulud.

Helsingi ringkonnakohus kiitis esimese astme kohtu otsuse teatud täiendustega heaks.
Ringkonnakohus muutis aga otsust kohtukulude osas.

Ringkonnakohus mõistis töötajatelt solidaarselt välja vastaspoole õigusabikulud 
kahes kohtuastmes kokku summas 39 873 eurot koos intressidega.

Töötajate endi kohtukulud olid 42 270 eurot. Viis hagi kaotanud töötajat peavad 
maksma kokku 82 143 eurot.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 1 korda, 1 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/soomes-taotlesid-tootajad-pensionile-jaamist-60-aastasena-said-aga-enam-kui-82-000-euro-suuruse-arve/)