# Ukraina sõjapõgenikud saavad tööturul hästi hakkama

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16479
- Published: 2023-05-15T06:44:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Sotsiaalministeeriumis koostatud ülevaate “Aasta sõjapõgenikke Eestis” kohaselt 
on töötavate sõjapõgenike osatähtsus kasvamas ning nende töösuhted on püsivad, mis
näitab head hakkamasaamist Eesti tööturul.

“Ukraina sõjapõgenike kõrge hõivemäär näitab ka seda, et inimestel on soov ja tahtmine
iseseisvalt hakkama saada ning alustada oma elu ülesehitamist. Selleks ongi kõige
olulisem leida töö, mis võimaldab teenida sissetulekut oma pere ülalpidamiseks ning
elupinna üürimiseks,” sõnas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

Võrreldes 2014. aastaga on alates 2022. aastast Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike
profiil teistsugune: kui perioodil 2014–2017 oli põgenikeks peamiselt madala haridustasemega
noored mehed, siis praeguste Ukraina sõjapõgenike seas on rohkem kõrgema haridustasemega
naisi.

“Murelikuks teeb vaid RITA tööturu uuringust ilmnenud trend, mille kohaselt sõjapõgenike
kõrgem haridustase ei taga neile kvalifikatsioonile vastavat tööd – probleemiks 
on puudulik keeleoskus ning vähesed lapsehoiu võimalused. Kuna ei osata kohalikku
keelt, siis on raske leida töökohta, mis vastaks nende eelmisele töökohale Ukrainas
või kvalifikatsioonile, seetõttu töötab arvestatav osa Ukraina sõjapõgenikest madalamatel
ametikohtadel. Kui Ukrainas töötati sagedamini hariduse valdkonnas, kaubanduses 
või tervishoiuvaldkonnas, siis uutes sihtriikides on ametid pigem seotud lihttöödega
nagu koristamine või töö töötlevas tööstuses,” ütles Ulla Saar.

Ajutise kaitse saanud sõjapõgenike hulgas on kõrgeim hõivemäär vanusegrupis 35-39
aastat. Kõige rohkem, pea pool kõigist töötavatest Ukraina sõjapõgenikest on leidnud
omale pikaajalised töökohad, nende töösuhe on kestnud üle 200 päeva. Samuti on vähenenud
registreeritud töötute hulk kolmandikuni kõigist ajutise kaitse saanud 20-64-aastastest
Ukraina sõjapõgenikest ning see trend on langev.

Töötukassas on arvel väga suur osa töötutest Ukraina sõjapõgenikest. Sinna on nad
jõudnud tänu vastuvõtupunktides ja kohalikes omavalitsustes antud infole. Kuid töö
otsimiseks Eestis kasutati ka oma võrgusikku. Töötukassa pakub neile teenuseid ja
abi töö leidmiseks, näiteks pakutakse tööturukoolitusi tööotsijatele, makstakse 
tööandjatele mentorluse tasu, pakutakse karjäärinõustamist ning aidatakse tööotsingutega.
Väga populaarne on olnud ka eesti keele õppimine töötukassa koolitustel.

Alates 2022. aasta veebruarist kuni 2023. aasta märtsi lõpuni on Eesti piiri ületanud
enam kui 127 000 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 58 000 on Eestit kasutanud transiitmaana.
Praegu on Eestis üle 40 000 ajutise kaitsega inimese, kellest 58protsenti on tööealised,
vanuses 20-64 aastat.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1608977837/ukraina-sojapogenikud-saavad-tooturul-hasti-hakkama)
