# Eestis valmistutakse sõjaks: kohale saabub 14 000 sõjaväelast 11 NATO riigist, esmakordselt Briti brigaad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16359
- Published: 2023-05-14T16:40:46+03:00
- Author: toomas

![]()

Eestis toimuval NATO suurõppusel osaleb üle 1500 Briti sõduri ja lisaks tuhanded
sõdurid teistest liitlasriikidest, teatas Briti kaitseministeerium.

Kevadtorm on suurim iga-aastane sõjaline õppus, kus osaleb Ühendkuningriigi juhitud
NATO lahingugrupp, vahendab [Daily Mail](https://www.dailymail.co.uk/news/article-12081835/More-1-500-British-troops-join-major-annual-NATO-exercise-Spring-Storm-Estonia.html).

Õppusel osaleb umbes 14 000 sõjaväelast 11 NATO riigist. Ühendkuningriigi jaoks 
on see esimene kord, kui ta saadab Eestisse brigaadisuuruse kontingendi.

Õppusel testitakse maavägesid lahinguvälja stsenaariumide järgi, sealhulgas kaevikurünnakud,
luuremissioonid ja kergejalaväe taktikad.

Kaitseminister Ben Wallace ütles: „Sajad Ühendkuningriigi sõdurid meie relvajõududest
hakkavad taas treenima koos isikkoosseisuga 11 NATO riigist, mis näitab meie koostöövõime
tugevust partnerriikidega ja meie ühist pühendumust NATO liidule.”

„Kui Vene armee jätkab ebaseaduslikku sissetungi Ukrainasse, mis ohustab stabiilsust
Euroopas, jätkavad Ühendkuningriik ja meie liitlased Ukraina toetamist ning meie
ühiste väärtuste ja vabaduse kaitsmist,” ütles Wallace.

Kahenädalase õppuse käigus viivad kuninglike õhujõude RAF-i liikmed läbi ka luure-
ja õhk-maa integratsiooni õppusi.

Mereväe Royal Marines Commandos viib manöövrite raames läbi ka rannarünnaku õppuse.

?uninglike husaaride ülem kolonelleitnant Steve Wilson ütles, et tugevdatud kohalolek„
ootab õppuse Kevadtorm võimalusi”.

„Võimalus treenida maastikul, mida on võib-olla vaja kaitsta, suurendab õppuse raskust,”
lisas ta.

„Meie lahingugrupp on täielikult integreeritud Eesti 1. jalaväebrigaadiga ning toob
väljale kõrgelt koolitatud ja võimekad Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa väed.”

„Toome laia valiku tugevaid võimeid peamistest lahingutankidest, tankitõrjest ja
suurtükiväest kuni snaiprite, miinipildujate, inseneride ja taktikaliste õhujuhtideni.”

„Ootame NATO alliansi võimete ja otsusekindluse demonstreerimist lähipäevil,” märkis
Wilson.

Eelmisel kuul ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et kõik liikmed nõustusid,
et Ukraina ühineb sõjalise alliansiga, et pakkuda suuremat toetust Volodõmõr Zelenskile.

Stoltenberg ütles, et Ukrainal peab olema sõja lõppedes „heidutusvõime, et ennetada
uusi rünnakuid” Venemaalt – ja ühinemine annab Kiievile kaitse.

Stoltenberg ütles, et NATO liitlased leppisid kokku, et Ukrainast saab alliansi 
liige ja Zelenski kutsuti järgmisele tippkohtumisele juulis.

Kuid 20. aprillil Kiievis Ukraina presidendiga kohtunud Stoltenberg ütles, et põhitähelepanu
on tagada, et riik võidab Venemaad. Ta tunnistas, et teist aastat käimasolevas sõjas
on vaja arutada „uusi toetusplatvorme”. Ta rõhutas ka vajadust tagada, et juba tarnitud
relvad oleksid töökorras.

„Ma arvan, et mõnikord alahindame kogu logistikat, mis peab olema paigas, et omada
operatiivseid lahingutanki võimeid, nii et võib-olla on see ka natuke igav, kuid
logistika on äärmiselt oluline,” ütles NATO juht.

Ta lisas: „See on nüüd kurnamissõda ja kurnamissõjast saab logistikasõda.”

USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et rahvusvaheline toetus Ukrainale on tugev
ja tõsine, kui ta avas Saksamaal kohtumise liitlastega, et arutada Kiievi edasist
toetamist.

Zelenski on kogu sõja vältel kutsunud Lääne liitlasi üles saatma rohkem hävitajaid
ja kaugmaarakette, et aidata Vene vägesid tõrjuda. Ta oli esitanud oma taotlused
otse Stoltenbergile, kes külastas Kiievit enne kohtumist Ramsteini lennuväebaasis.

„Meie toetus Ukraina vabadusjõududele on tugev ja tõsine,” ütles Austin arutelu 
alustades aasta pärast seda, kui alustati kaitseliidrite kogunemist Ukrainale abi
andmise koordineerimiseks.

„Tänasel kontaktrühma koosolekul keskendume kolmele võtmeküsimusele – õhutõrje, 
laskemoon ja vahendid,” ütles Austin, viidates logistikale ja muule toetusele.

Zelenski palus NATO abi, et saada üle mõnede liikmesriikide vastumeelsusest kaugmaarakettide,
kaasaegsete hävitajate ja soomusmasinate tarnimisel.

NATO liikmesriigid on saatnud Ukrainasse mõned nõukogudeaegsed hävitajad, kuid vaatamata
Ukraina nõudmistele pole lubatud ühtegi kaasaegset lennukit nagu USA disainitud 
F-16.

Ka Ukraina läänepoolsed toetajad on olnud tõrksad saatma kaugmaarakette, kuna kardavad,
et Ukraina võib neid kasutada sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Stoltenberg tunnistas, et teist aastat toimuva sõjaga seoses on vaja arutada „uusi
toetusplatvorme”. Ta rõhutas ka vajadust tagada, et juba tarnitud relvad oleksid
töökorras.

Nädala alguses teatas Ukraina, et on liitlastelt saanud esimese saadetise raketisüsteemiga
Patriot, mida peetakse üheks kõige arenenumaks USA õhutõrjesüsteemiks. Saksamaa 
tarnis ka lubatud õhutõrje raketisüsteemi Iris-T. Komplektid on olnud üks Kiievi
peamisi nõudmisi lääneliitlastelt, kuna see püüab end kaitsta Venemaa raketirünnakute
eest ja peatada Moskva sissetungi.

Stoltenbergi Kiievi-visiidi ajal survestati NATO juhti ka lubama Ukraina liitumist
alliansiga, kuid ta rõhutas, et see ei ole esmatähtis.

„Kõik NATO liitlased on nõustunud, et Ukrainast saab NATO liige, kuid praegu on 
põhirõhk loomulikult sellel, kuidas tagada Ukraina võit,” ütles ta.

„Ilma suveräänse sõltumatu Ukrainata pole liikmelisust mõtet arutada,” ütles ta.
#
wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1
iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 176 korda, 176 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/eestis-valmistutakse-sojaks-kohale-saabub-14-000-sojavaelast-11-nato-riigist-esmakordselt-briti-brigaad/)