# Infoleke: Ukraina president kavandas rünnakuid Venemaa territooriumil - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16306 - Published: 2023-05-14T07:23:43+03:00 - Author: toomas ![]() USA infoleke paljastab Ukraina liidri Volodõmõr Zelenski agressiivsuse, mis on vastuolus tema pealtnäha leebe kuvandiga rahuliku riigimehena, kes talub kannatlikult Venemaa jõhkrat rünnakut. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on võitnud Lääne valitsuste usalduse, keeldudes kasutamast nende antud relvi rünnakuteks Venemaa territooriumil ja seadnud prioriteediks võitluse Vene vägedega Ukraina piirides, vahendab [Washington Post](https://www.washingtonpost.com/world/2023/05/13/zelensky-ukraine-war-leaked-documents/). Kuid suletud uste taga on Ukraina juht teinud ettepaneku minna edasi hulljulgemas suunas – okupeerida Venemaal külasid, et saada mõjuvõimu Moskva üle, pommitada torujuhet, mis suunab Venemaa naftat NATO liikmeks olevale Ungarile, ja taotleda kaugmaarakette sihtmärkide tabamiseks Venemaa piirides, selgub USA salastatud luuredokumentidest, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tema sisesuhtlust oma tippabiliste ja sõjaväejuhtidega. Varem avalikustamata dokumendid on osa laiemast USA sõjasaladuste infolekkest, mida levitati Discordi sõnumiplatvormil ja mille sai kätte Washington Post. Need paljastavad juhi, kellel on agressiivsed instinktid, mis on teravas vastuolus tema avalikkusele suunatud kuvandiga rahuliku ja stoilise riigimehena, kes talub Venemaa jõhkrat rünnakut. Info saadi pealtkuulatud digitaalse side kaudu, pakkudes haruldast ülevaadet Zelenski arutlustest ajal, mil Venemaa paneb toime raketirünnakuid, infrastruktuuri rünnakuid ja sõjakuritegusid. USA kaitseministeerium Pentagon, kus USA kõrgemaid sõjaväejuhte teavitati lekkinud dokumentides kirjeldatud asjadest, ei vaidlustanud materjalide autentsust. Mõnel juhul nähti Zelenskit oma alluvate ambitsioone piiramas; mitmel teisel puhul oli tema see, kes pakkus välja riskantseid sõjalisi tegevusi. Zelenski soovitas jaanuari lõpus toimunud kohtumisel Ukrainal „korraldada rünnakuid Venemaal”, et viia samal ajal Ukraina maaväed vaenlase territooriumile, et „okupeerida määratlemata Venemaa piirilinnasid”, selgub ühest „täiesti salajasest” dokumendist. Dokumendis öeldakse, et eesmärk on „anda Kiievile mõjuvõimu läbirääkimistel Moskvaga”. Veebruari lõpus toimunud eraldi kohtumisel Ukraina kõrgeima sõjaväeülema kindral Valeri Zalužnõiga väljendas Zelenski muret, et „Ukrainal ei ole kaugmaarakette, mis suudaksid jõuda Venemaa vägede kohale Venemaal, ega ka midagi, millega neid rünnata”. Zelenski soovitas seejärel Ukrainal rünnata määratlemata asukohti Venemaa lääneosas Rostovi oblastis, kasutades selleks droone, selgub teisest salastatud dokumendist. Veebruari keskel toimunud kohtumisel peaministri asetäitja Julia Svrõdenkoga soovitas Zelenski Ukrainal „õhkida” Nõukogude Liidu ajal ehitatud torujuhe Družba, mis varustab Ungarit naftaga. „Zelenski rõhutas, et … Ukraina peaks torujuhtme lihtsalt õhku laskma ja hävitama sellega Ungari [peaministri] Viktor Orbani tööstuse, mis põhineb suuresti Vene naftal,” seisab dokumendis. Vestlust üksikasjalikult kirjeldades tunnistavad luureametnikud, et Zelenski „väljendas raevu Ungari vastu ja võis seetõttu teha hüperboolseid, mõttetuid ähvardusi”, mis ei kaasne teiste Zelenski soovitustega, mis viitavad julgele sõjategevusele. Kuigi Ungari on osa lääneliidust, peetakse Orbanit laialdaselt Euroopa kõige Kremli-sõbralikumaks juhiks. Kui Zelenskilt küsiti, kas ta on soovitanud okupeerida Venemaa osasid, lükkas Zelenski Kiievis ajalehele Washington Post antud intervjuus USA luure väited tagasi kui fantaasiad, kuid kaitses oma õigust kasutada oma riigi kaitsmisel ebatavalisi taktikaid. „Ukrainal on täielik õigus end kaitsta ja me teeme seda. Ukraina ei okupeerinud kedagi, vaid vastupidi,” ütles Zelenski. „Kui nii palju inimesi on surnud ja seal on olnud massihauad ja meie inimesi on piinatud, olen kindel, et peame kasutama mingeid nippe.” Kaugmaarakettide kasutamine rünnakuteks Venemaa sees on Valge Maja jaoks eriti tundlik teema, kuna pikka aega on muretsetud, et Ukraina konflikt võib kontrolli alt väljuda ja põhjustada katastroofilise vastasseisu USA ja maailma suurima tuumariigi Venemaa vahel. Ehkki Washington on andnud Zelenskile miljardite dollarite väärtuses täiustatud relvi, on president Biden järjekindlalt tagasi lükanud Ukraina liidri taotluse kaugmaa rakettide ATACMS järele, mis on armee taktikalise raketisüsteemi lühend, mis oleks võimeline tabama sihtmärke kuni 300 kilomeetri kaugusel. Alates sõja algusest on Biden öelnud, et Ühendriigid „ei julgusta ega võimalda Ukrainal rünnata väljaspool oma piire”. Kui Zelenskilt küsiti luureandmete kohta, mis viitavad sellele, et ta oli kaalunud kaugmaarakettide kasutamist Venemaa tabamiseks, vastas Zelenski, et see pole Ukraina jaoks naljakas teema. „Keegi meie riigis ei ole andnud korraldusi pealetungideks või rünnakuteks Venemaa territooriumil,” ütles ta. Pole teada, kas USA on jaganud Zelenski vandenõu kohta infot liitlasriikidega, kuid Ukraina president naudib jätkuvalt tugevat toetust lääneriikide valitsustelt, kes on varustanud teda üha keerukama relvastusega. Läinud nädala jooksul sai Suurbritanniast esimene lääneriik, kes varustas Ukrainat kaugmaarakettidega. Vargvõimega tiibrakettide süsteemi Storm Shadow lennuulatus on 250 kilomeetrit, mis ületab tunduvalt USA saadetud HIMARS-i laskesüsteemide 80 kilomeetrit. Briti kaitseminister Ben Wallace ütles reedel, et rakett annab Ukrainale „parima võimaluse” end kaitsta ja seda saab kasutada ainult „Ukraina suveräänsel territooriumil”. Briti Washingtoni saatkonna pressiesindaja keeldus kommenteerimast, kas Zelenski lekikinud märkused võivad Londoni otsust muuta. Bideni valitsus ütles, et Zelenski pealtkuulatud kommentaarid ei ole ATACMS-i keelamise põhjuseks. „Ukraina on korduvalt võtnud kohustuse kasutada USA poolt tarnitud relvi vastutustundlikult ja strateegiliselt, kui see on vajalik Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks, ning me oleme kindlad, et see jääb nii ka edaspidi,” ütles üks anonüümsust palunud USA kaitseametnik. Alates eelmisest aastast on Zelenski lubanud, et Ukraina ei kasuta kunagi USA relvi Venemaa ründamiseks, selle lubaduse on ta Valge Maja andmetel täitnud. „President Zelenski on pidanud kinnipresident Bidenile antud lubadustest ja me ei usu, et see muutub,” ütles kõrge USA valitsusametnik. Üks põhjus, miks kaugmaarakette ei pakuta, on „suhteliselt vähene ATACMS-ite arv”, mis USA-l on oma kaitsevajaduste jaoks, ütles USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley märtsis väljaandele Defense One. Zelenski aga ütles, et usub, et USA ei saada relvi, kuna ei usalda Kiievit. „Ma arvan, et nad kardavad, et võime neid Venemaa territooriumil kasutada,” ütles Zelenski väljaandele Washington Post. „Kuid ma ütlen alati oma partneritele … Meil on prioriteetne sihtmärk, mille jaoks me kasutame saadud laskemoona ja me kasutame seda ainult Ukraina alade deokupeerimiseks,” ütles ta. Kuigi pole viiteid selle kohta, et Ukraina oleks kasutanud Venemaa territooriumi ründamiseks Lääne rakette, ei saa sama öelda Kiievi sõjaväedroonide kasutamise kohta. Mehitamata õhusõidukite põhjustatud plahvatused on Venemaal muutunud regulaarseks, sealhulgas Rostovis, kus droon kukkus sel kuul naftatöötlemistehasesse. Ukraina ametnikud suhtuvad juhtumitesse sageli arglikult, vihjates, et nad on vastutavad, ilma et nad võtaksid otsest tunnustust. Kaks droonirünnakut detsembris Venemaa Engelsi õhuväebaasi pihta Saraatovis, mis asub Ukraina piirist enam kui 500 kilomeetri kaugusel näitas, et „meil on võime jõuda palju kilomeetreid kaugemale, kui nad võiksid oodata”, ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov selle aasta alguses antud intervjuus. Venemaa süüdistas sel kuul Ukrainat president Vladimir Putini tapmiseks mõeldud droonirünnaku korraldamises Kremlis. Sotsiaalmeedias ringlevad ja Washington Posti kontrollitud videod näitavad, kuidas kohaliku aja järgi kell 2.30 öösel kaks drooni Kremli poole suunduvad. Ukraina ametnikud, sealhulgas Zelenski lükkasid süüdistuse jõuliselt ümber. Mitte kõik salastatud dokumendid ei näita, et Zelenski nõuab agressiivsemat tegevust. Üks lekkinud dokument kirjeldab Ukraina sõjaväeluure agentuuri eelmisel aastal välja töötatud plaani korraldada Süürias kurdide salajase abiga varjatud rünnakuid Vene vägede vastu. Üksikasjalik plaan oleks avanud uue lahinguvälja tuhandete miilide kaugusel Ukrainast, kuid detsembris käskis Zelenski oma abidel „lõpetada Vene vägede vastaste operatsioonide kavandamine Süürias”, öeldakse dokumendis, selgitamata, miks plaan katkestati. Zelenski ütles hiljutises intervjuus, et jätab endale õiguse uurida erinevaid sõjalisi võimalusi. „Mul on palju kindraleid, kellega koos töötan,” ütles Zelenski. „Ja need on minu isiklikud vestlused.” „Sõda käib Ukraina okupeerimise pärast,” lisas Zelenski. „Ukraina peab võitma.” # wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;} (Külastatud 400 korda, 400 külastust täna) ### _Loe lisaks_ [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/05/infoleke-ukraina-president-kavandas-runnakuid-venemaa-territooriumil/)