# Eesti IT-spetsialist pani tehisaru 40 aastat vanasse arvutisse – vaata, mis välja tuli

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/162447
- Published: 2026-03-10T13:27:55+03:00
- Author: RSS

![Tehisaru-entusiast Taivo Liiv oma hoolealuse - 40 aastat vana IBM-i arvutiga, 
mis vaatamata tänapäeval naeruväärsena tunduvatele tehnilistele näitajatele suutis
ChatGPT ja Claude´i abiga manada esile pildi, mille kvaliteedini tolleaegsed mängud
ei küündinud.](
==)

 * 1986. aasta IBM XT 286 arvuti pandi tööle ja ühendati ChatGPTga.
 * Eksperiment näitab, et tehisintellekt saab pikendada väga vanade, kuid oluliste
   süsteemide eluiga.
 * Vana riistvara elustamisel ja sellele uue tarkvara loomisel aitasid nii ChatGPT
   kui Claude Code.

Pööningult leitud tolmu kogunud iidne arvuti polegi enam kasutu, kui see tehisaru
abiga korda teha. Ka 1980ndatest pärit riistvara võib lipata üsna nobedalt, kui 
kunstmõistuse soovitusel tehtud uuenduskuur on läbitud.

Kõik sai alguse endise Tesla AI-direktori ja OpenAI asutaja Andrej Karpathy videost,
tunnistab tehisarukonsultant Taivo Liiv, kes haruldase eksperimendi ette võttis.
Seal märgiti tabavalt, et tänapäevane suhtlus tehisintellektiga meenutab äravahetamiseni
kunagist suurarvutite ajastut: meil on vaja vaid käsuviipa ja vestlusakent. See 
mõte idanes, kuni sündis ambitsioonikas plaan – panna ChatGPT tööle tema päris esimeses
arvutis.

Laua taga ootas tolmune IBM XT 286, tõeline uunikum aastast 1986. Selle tehnilised
näitajad panevad tänapäeva nutitelefoni omaniku muidugi muigama: 640 KB operatiivmälu,
20 MB kõvaketast ja protsessor, mis kihutab «peadpööritaval» kiirusel 6 MHz. Komplekti
krooniks on EGA monitor, mis oma sünnihetkel maksis väikese varanduse.

## Kui suits (ja tolm) hajunud, algab tõeline töö

Masin oli seisnud pööningul ja tolmu kogunud viimased 15 aastat. Nagu vana auto,
mis pole ammu häält teinud, vajas ka see raal esmalt «elustamist».

Esimesel katsel monitor vooluvõrku ühendada käis vali pauk ja toa täitis suitsupilv.
Kuid vana tehnikaga on nagu vana talumajaga – kui vundament on aus, saab asja. Tavaliselt
on süüdlaseks kuivanud elektrolüütkondensaatorid, mis tuleb lihtsalt uute vastu 
vahetada.

Pärast toiteploki turgutamist hakkas monitor küll tööle, kuid pilt virvendas ja 
lagunes seadme soojenedes.

Siinkohal tuligi appi ootamatu liitlane – ChatGPT.

![Vestlusrobot ChatGPT suutis iidse elektriskeemi pealt leida kahtlase koha, mis
võis olla rikke põhjuseks](
==)

«Söötsin ette vana elektriskeemi ja tehisintellekt juhatas mind täpselt õige potentsiomeetrini
trükkplaadil, mis vajas reguleerimist,» räägib Taivo, «on hämmastav, kuidas tulevikutehnoloogia
aitas parandada mineviku vigu, lugedes skeeme paremini kui mõni kogenud meister.»

## Wi-Fi ja muud moodsad lisad

Et arvuti internetti saada, ei hakanud ta jalgratast leiutama: «Kasutasin PicoMem’i
nimelist lisakaarti, mis tekitas vanale rauale kaasaegse Wi-Fi ühenduse. See geniaalne
vidin säästis mind ka hääleka mehaanilise kõvaketta piinadest, lubades andmeid lugeda
hoopis MicroSD-kaardilt.»

Tarkvara poolel tuli aga appi Claude Code, mida peetakse _vibe_-programmeerijate
seas üheks parimaks tehisaru-töövahendiks.

Kasutades nn vaibkoodimise (_vibe coding_) meetodit, oli Claude võimeline kirjutama
C-keeles programme, mis ühilduksid Open Watcom’i kompilaatoriga. «Lõime lihtsa serverilahenduse,
mis vahendas OpenAI API päringuid, ning ennäe imet – 40-aastane arvuti hakkas vestlema,»
meenutab tehisaru ekspert.

## 16 värvi ja digitaalne võlukunst

Piltide kuvamine vanal ekraanil osutus aga pähkliks, mille katkihammustamine nõudis
samuti kavalust. Vana EGA monitor suudab korraga kuvada vaid 16 värvi. Kui saata
sinna tavaline ChatGPT genereeritud pilt, näeb tulemus välja nagu halb unenägu. 
Meenutagem kasvõi kultusmängu Street Rod, kus graafika oli oma aja kohta tipp, kuid
tänapäeva mõistes liigagi askeetlik.

![Vasakul ChatGPT loodud originaalpilt ja paremal see, mis iidsel monitoril välja
paistab. Kuid seda pilti annab parandada – ikka tehisaru abiga](data:image/gif;base64,
R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

Siin tuli mängu hajutusmustri tehnika ehk _dithering_. Kuna monitoril puudusid vajalikud
värvitoonid, siis serveris pilti eeltöödeldes kombineeriti olemasolevad värvid mustriteks,
mis petsid inimsilma ära.

Veelgi enam, EGA monitoril oli tegelikult peidus kasutamata potentsiaal – see suutis
kuvada kokku 64 erinevat tooni (küll 16 korraga, aga palette sai vahetada). Claude
Code hammustas selle keerulise pähkli kergesti läbi ja tulemus oli rabav. Vanast
monitorist pigistati välja maksimum, mida omal ajal ei suutnud pakkuda peaaegu ükski
mänguarendaja.

![Vasakul dithered tehnoloogiaga saadud esmane tulemus, paremal lõpptulemus, mis
algoritmi täiustades on parem, kui ükski tolle aja mängugraafika.](data:image/gif;
base64,R0lGODlhAQABAIAAAAAAAP///ywAAAAAAQABAAACAUwAOw==)

## Vanale masinale saabki õpetada uusi trikke

See eksperiment polnud pelgalt nostalgiaretk, vaid tõestas, et tehisintellekt on
võimas tööriist vanade süsteemide eluea pikendamiseks ja moderniseerimiseks.

Ettevõtetele, kus kardetakse oma iidsete, kuid kriitiliste süsteemide väljavahetamist,
on see julgustav sõnum: kunstmõistus suudab ehitada sildasid ajastute vahel, ilma
et peaksime kogu vana riistvara jäätmejaama saatma.

«Kui oled hingelt veidi vanamoodne või hindad töökindlaid, ajaproovile vastu pidanud
lahendusi, siis ei pea AI-d pelgama. Ka nende kõrvale saab tehisintellekti edukalt
lisada – ja vahel isegi ootamatult palju võita,» lõpetab Taivo Liiv kokkuvõttega,
mida sellest katsest võib kasulikku järeldada.

_Vaata eksperimendi kohta lähemalt __AI Praktiku kodulehelt__._

[Loe allikat](https://pmo.ee/8430601)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8430601)

![]()
