# Ühe minuti loeng: miks on vaja muuta linnad õiglasemaks?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16230
- Published: 2023-05-02T10:42:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Keskkonnaõiglus keskendub küsimusele, et kuivõrd õiglaselt või ebaõiglaselt on keskkonnamõju
jaotunud kõigi elanike ja piirkondade vahel. Linnakorralduse jaoks tähendab see 
mitte ainult negatiivse keskkonnamõju peale mõtlemist, vaid ka seda, kui võrdselt
on tagatud linnas ligipääs keskkonnahüvedele.

Üks hea näide on linna rohealad, millele vaba juurdepääsu tagamine on säästva arengu
eesmärkide osa. Võrdne ligipääs rohealadele võimaldab linnaelanikel osa saada looduse
hüvedest oma igapäevaelus, ilma linnast lahkumata. Eriti koroonapandeemia aeg ja
sellega seonduvad piirangud tõid ilmekalt esile lähirohealade olulisuse linnas. 
Rohealad aitavad kaasa meie ja meie linnade tervisele, parendades linna keskkonda
ja kliimat, toetades meie füüsilist ja vaimset tervist ning pakkudes linnaelanikele
kogukondlikku ruumi.

Hiljutised uuringud* on näidanud, et ligipääs rohealadele ja nendega seonduvatele
planeerimisprotsessidele ja -otsustele on ebavõrdne. Nõrgemas positsioonis on näiteks
väikeste lastega pered, eakamad inimesed, ning kõik need, kelle liikumine on mingil
põhjusel piiratud, ei pääse rohealadele nii lihtsalt ligi.

Samuti ka need, kelle häält on kaasamisprotsessides vähem kuulda. Haavatavate ühiskonnarühmade
ebavõrdne kaasatus ja ligipääsetavus võib tekitada olukorra, kus just need ei saa
osa linnalooduse hüvedest, kellel on seda kõige rohkem vaja. 

Mõeldes “õigluse perspektiivist” just nende haavatavate gruppide peale, muutuvad
linnakorralduses keskseks nn “pisidetailid”. Näiteks: kuhu lükatakse talvel lund,
kas rohelise valgusvoori ajal on võimalik ka aeglases tempos tänavat ületada, kas
pinke on piisavalt ja õiges kohas? Kas mürafoon lubab ka beebil magada, kas bussipeatused
ja pargid pakuvad piisavalt varju suvekuumuse eest ka nõrgema tervisega inimesele,
või kas avalike ürituste müratase lubab seal ka väikelastega perel osaleda?

Pidades silma meie igapäeva linnakorralduses ka kõige haavatavamaid gruppe, muutuvad
linnad meie kõigi jaoks turvalisemaks, kaasavamaks ja kestlikumaks.

---

_Bianka Plüschke-Altofi inimgeograafia- ja maasotsioloogia-alane doktoritöö Tartu
Ülikoolis analüüsis ruumilist ebavõrdsust ja territoriaalset häbimärgistamist Eesti
maakohtade näitel._

_* – Tekstis viidatud uuringute kohta saab rohkem lugeda Bianka Plüschke-Altofi 
ja Helen Sooväli-Seppingu 2022. aastal ilmunud raamatust “Whose Green City? Contested
Urban Green Spaces and Environmental Justice in Northern Europe”._

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608964981/uhe-minuti-loeng-miks-on-vaja-muuta-linnad-oiglasemaks)