# Euroopa Liidu kava patendisüsteemi reformida tekitas paksu pahameelt

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16139
- Published: 2023-05-02T13:33:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Inimesel on palju vajadusi, mida on võimatu lõplikult rahuldada. Hädad ja tahtmised
ei saa kunagi otsa, kuna ühe rahuldamine sünnitab uue, võib-olla isegi mitu. Uue
loomine pole aga lihtne ega kerge. Ideede tärkamiseks ja siis nende teostamiseks
vajatakse sobivaid tingimusi. Ühiskond teab, et palju sagedamini ebaõnnestutakse,
kui suudetakse millenigi jõuda. Järelikult on vaja inimesi julgustada ja motiveerida.

Lahendus leiti patendisüsteemis. Sellega kaitstakse leiutajat, andes talle õiguse
oma intellektuaalse vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. [Omandiõiguse kolmest osast](https://et.wikipedia.org/wiki/Omandiõigus)
võib valduse ja kasutuse õigusi vastava leppega edasi anda. Käsutusõigus saab olla
ainult tõelisel omanikul. Tema võib omandit müüa ja või isegi hävitada.

Oletame, et leiutis osutub väga vajalikuks ja selle kasutus muutub osaks laiemast
elukorraldusest. Leidur võiks saada väga rikkaks. Ainuõigusega võib tõsta toote 
või teenuse hinna taevani või selle kasutamise keelata. Kui vastav toode või teenus
peaks muutuma omanikust tulenevatel põhjusel kättesaamatuks, ohustab see inimeste
heaolu ja muudab omaniku vaenlaseks. Avalikku huvi esindav enamus otsustab täiendada
selliste üldlevinud leiutiste intellektuaalomandi kaitset teda kaitsvate klauslitega.

Üks näide on ravimite patenteerimise ümber toimuv huvide konflikt. Valdkonna paradiisiks
pidamine oleks ekslik. Pigem võiks mõelda Luciferile, langenud ingline. Maailma 
Kaubandusorganisatsioon on püüdnud kujundada ravimiärile [laiemat raamistiku](https://globalizationandhealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12992-022-00826-4),
aga paistab, et tulemuseks on endisest tugevamad ravimitootjate monopolid, kõrgemad
hinnad, kui võtta aluseks nende kättesaadavuse vähenemine ning kõrgem hind lõppkasutajatele
ja riikidele.

Vahest võiks kogemusest õppida. Ravimite kõrval on esmavajadusteks saanud la mitmed
tehnilised lahendused, nagu mobiilside, WiFi, Bluetooth, video ning heli kodeerimise
protokollid jne. Euroopa Liidus püütakse kujundada tasakaalustatud huvide raamistikku,
mis kaitseks nii tehnolooge kui ka lõppkasutajaid.

Igapäevaselt kasutatavad leiutised peavad olema väga odavad, vastasel juhul jääb
soovitud kasu saamata. Samas peab sentidest kogunema kulusid katvad ja innoveerima
innustavad miljardid. Praegu kehtib vastavate tehnikate patendiomanikega kokkulepe,
mille ingliskeelse lühendi (FRAND) taga on lubadus tagada uuele kaubale õiglane,
mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääsus.

Euroopa riigid olid ajalooliselt suveräänsed patendi väljastajad. Ebaühtlane, kohmakas
ja kulukas süsteem otsustati asendada [ühise patendisüsteemiga](https://single-market-economy.ec.europa.eu/industry/strategy/intellectual-property/patent-protection-eu/unitary-patent-system_en),
mis peaks hakkama kehtima käesoleva aasta 1. juunist. Eelmisel nädalal, sümboolselt
rahvusvahelise intellektuaalomandi päeva järel, esitas Euroopa Komisjon varasema
kokkuleppe juurde[ uue regulatsioonide paketi](https://kihulane.eu/single-market-economy.ec.europa.eu/system/files/2023-04/COM_2023_232_1_EN_ACT_part1_v13.pdf),
millega püütakse majandusliidus edendada olulisi tehnoloogiaid kaitsvate niinimetatud
standardsete oluliste patentidega seotud kultuuri.

Standardsed olulised patendid, lühendina “SEP” katavad just selliseid tehnoloogiaid,
mida võib võrrelda esmatarbekaupadega. Seadusandja soov on ühest küljest motiveerida
Euroopa tehnolooge looma uut ja samal ajal püüda hoida peamiselt USA päritolu ettevõtete
võimu rahuldavates piirides. Moodustab ju just nende intellektuaalomand märgatava
osa argielus domineerivate toodete ja teenuste sisu.

Jättes selle teema spetsialistide pärusmaaks, jätkatakse ravimite valdkonnast teada
traditsiooniga, milles tavakodanikes elab ravimifirmade vastu suunatud lõputuna 
näiv kahtluste ja tusa meelelaad. Eluks vajalike asjade temaatika peaks väärtusmaailmas
asuma kõrgel kohal ja rikastama valimisaegseid vestlusi. Popitegemine elukooli tundidest
pole üllatav, aga kunagi pole hilja ka midagi õppida. Esmatarbe tehnoloogiaid puudutavate
õiguste temaatika pakub huvitava võimaluse.

Tavakodanikke võib vahest huvitada, et Euroopas kavandatava SEP-litsentsiraamistiku
eesmärk on luua selgust, mis kuuluvad selle määratluse alla ehk mis on tegelikult
olulised tehnoloogiad ja kellele sellised patendid kuuluvad. Samuti on seadusalgatuse
eesmärk muuta SEP-vaidluste lahendamine lihtsamaks ja odavamaks.

Nii võiks jääda mulje sujuvast ja sõbralikust protsessist, milles on kõik võitjad.
See oleks vaid tõend, et ravimeid patenteerivad täiesti võõrad inimesed ja sealt
pole midagi õpitud. Ei möödunud poolt päevagi, kui algas pahameeletorm. Mõned neist
on ettearvatavad, eesotsas Apple’iga. Ent rahulolematud on ka kohalikud ettevõtted
nagu Ericsson, Nokia, Fraunhoffer jt, mis[ nimetavad ettepanekut](https://ipeurope.org/press-release/ip-europe-regrets-european-commission-patents-proposal-calls-on-parliament-and-council-to-support-european-ip-leadership/)
kahjulikuks ja tasakaalustamatuks. Nad soovitavad püsida vanade patendilepete juures.
Seda võib pidada teistpidi kaldu tasakaalu märgiks.

Tegemist on eelnõuga. Sellele järgnenud reaktsioon reedab teema olulisuse. Tehisintellekti
oodatavalt jõulise muudatuste laine ajale sattuv vaidlus tehnoloogia omandiküsimustes
on võrreldav nähtamatu maailmasõjaga. Kindlasti leiab sotsiaalmeediast huvitavamaid
teemasid, nagu Eurovisiooni.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/1608954692/r2-paev)󠁿.**

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608965314/euroopa-liidu-kava-patendisusteemi-reformida-tekitas-paksu-pahameelt)