# Mehitamata merealus vähendab eesti kalateadlaste ökoloogilist jalajälge

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/16046
- Published: 2023-05-08T10:25:00+03:00
- Author: toomas

![]()

“Seni oleme sonariga kalade asukohti kaardistanud suurte laevadega mere peal ringi
sõites. Laevad ise võtavad palju kütust, kuigi sonar ise eriti suur ei ole. Siit
tuligi mõte, et seda võiks liigutada oluliselt väiksemal alusel, mille kulud ja 
ökoloogiline jalajälg oleksid väiksemad,” ütles isesõitva laeva projekti üks eestvedaja,
Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse nooremteadur Elor Sepp.

Paar aastat tagasi, kui teadlased isesõitvale alusele mõtlema hakkasid, sobivat 
lahendust saadaval ei olnud. “Olid kas väga suured ja kallid või siis mänguasjalaadsed
tooted, mida merele saata ei saa,” märkis Sepp.

Koostöös ettevõtetega MEC Insenerilahendused ja Mindchip valminud alusega on teadlased
esialgu teinud katsetusi kontrollitud tingimustes, kuid lähiajal pannakse see proovile
ka avamerel. Prototüübi arendustöö lõpeb suvel, millele järgneb kitsaskohtade kaardistamine.
Praegu saab alusele käsklusi anda ja see suudab piiratud ulatuses mere peal liikuda.

“Üks probleem on hetkel takistuste vältimine. Seega peab töötama selle nimel, et
alus suudaks radarite ja kaamerate kaudu objekte tuvastada ja iseseisvalt otsuseid
vastu võtta,” kommenteeris nooremteadur.

**Juhitakse kaldalt**

Alus ei ole siiski täielikult autonoomne, sest seda juhib kaldalt selleks ettevalmistuse
saanud operaator. “See on ikkagi suur edasiminek, sest muidu peaks juba ohutuse 
pärast paadis olema mitu inimest. Kui tulevikus on mehitamata paate rohkem kui üks,
siis võib piisata ühest operaatorist, kes neid juhib. Tööjõus on see väga suur kokkuhoid,”
arutles Elor Sepp.

Kuna operaator vajab paatide juhtimiseks internetiühendust, siis üks suurem murekoht
ongi levi saadavus merel. “Kõige paremini töötab alus praegu 4G-levialas, aga avamerel
on sellega päris kitsas, samuti teatud rannikumere piirkondades,” rääkis nooremteadur.
Olukordadeks, kus tekivad leviaugud, on vaja, et sõiduk oleks senisest autonoomsem
ja suudaks iseseisvalt otsuseid vastu võtta. 

Teadlased katsetavad ka lahendust, mille puhul saaks operaator alusega ühendust 
satelliitinterneti vahendusel. Selline lahendus võimaldab ühendust kogu merealal,
kuid on samas aeglane ja kallis. “Seetõttu oleme esialgu sunnitud piirduma oma katsetustel
piirkondadega, kus on piisav mobiililevi ning loodame uute tehnoloogiate arenemisel
lahendust ka meie probleemile. Hetkel käib arendus piisava autonoomsuse taseme nimel,
et mereohutus oleks tagatud ka ootamatu side katkemise korral,” märkis Sepp.

Päris autonoomsena ei saa paati kasutada ka seetõttu, et esialgu puudub selleks 
vastav seadusandlus. “Isegi kui paat suudab iseseisvalt navigeerida, peab säilima
operaator, kes paadi kulgemise eest vastutab. Sarnaste küsimustega tegelevad ka 
isejuhtivate autode arendajad,” lisas Sepp.

**Kasulik ka kalameestele**

Rahvusvaheliselt on mehitamata paatide arendamine viimastel aastatel aina enam hoogu
kogunud. Teiste hulgas töötatakse välja ka purjejõul liikuvad mehitamata alused.“
Meie jaoks oli kõigele muule lisaks oluline, et alus oleks kergesti treileliga transporditav
ja seda saaks vajadusel kiiresti näiteks Pärnu lahest Soome lahte viia,” märkis 
nooremteadur.

Lisaks sellele, et alus aitab koguda teadlastele olulist infot, võib tulevikus sellest
kasu olla ka kalameestel. Sageli veedavad traaliga püüdjad päris palju aega selleks,
et otsida kohta, kus parasjagu kalu on. Suured laevad võtavad aga ohtralt kütust.“
Kui neil oleks võimalus enne püüki saata välja väike ja kerge alus, mis neile vajalikku
infot kalade paiknemise kohta annab, tähendaks see päris suurt kokkuhoidu,” arutles
Sepp.  

Ta lisas, et alus on välja töötatud universaalse uurimisplatvormina, võimaldades
kasutada erinevaid seadmeid, mis saavad töötada autonoomselt või kaugjuhtimise teel.
Ühe järgmise sammuna ongi plaanis leida alusele uusi võimalikke kasutusvaldkondi.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608970783/mehitamata-merealus-vahendab-eesti-kalateadlaste-okoloogilist-jalajalge)