# „Tahaks nutta või karjuda, aga oled lihtsalt nii läbi.“ Närvitikid muudavad ka kõige tavalisema päeva raskeks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/160068
- Published: 2026-03-05T10:30:00+03:00
- Author: RSS

![]()

![]()

Põhjuseks oli lapsepõlvetrauma – tugev ehmatus, mida ta mäletab siiamaani detailselt.

„Ma olin merel koos oma ema ja tädiga. See oli õhtu, ilm oli halb ja väljas möllas
äike. Ema läks korraks välja ja teda ei olnud mõnda aega näha. Ma kartsin äikest
hirmsasti, aga millegipärast ei läinud ma teisse tuppa tädi juurde, vaid jäin üksi
voodisse. See hirm äikese ees ja teadmine, et ema on kusagil väljas, tekitas minus
šoki. Pärast seda juhtumit hakkasid mul närvitikid,“ kirjeldab Katrin.

Esimest korda pöördus Katrin arstide juurde juba täiskasvanuna. Arstid soovitasid
tal rohkem puhata, hästi magada ja vältida stressi. Nad küll pakkusid ka ajutisi
lahendusi, näiteks botoxi-ravi, mis peaks tikke mõneks ajaks blokeerima, aga Katrini
sõnul ei tahtnud ta leevendada sümptomeid, vaid otsida välja täielik lahendus ja
ravi.

Üks arst soovitas tal proovida teistsugust lähenemist – jääda mõneks ajaks üksinda
tuppa ja lasta tikkidel vabalt esile tulla, neid teadlikult tagasi hoidmata. „Ma
proovisin seda, surusin kõik tikid endast välja, kuni olin füüsiliselt ja vaimselt
täiesti läbi. See ei aidanud. Tikke vähemaks ei jäänud,“ räägib ta selle meetodi
tulemusest.

Palju tõhusam meetod Katrini jaoks on eneserahustamine. „Ma istun maha, hingan sügavalt
sisse ja välja ning ütlen iseendale: kõik on korras, ma olen turvalises keskkonnas,
ma saan hakkama, ei ole vaja muretseda,“ kordab ta endamisi.

Praegu teeb Katrin pikemat tööd psühholoogiga ning käib homöopaadi ja kinesioloogi
juures. Ta märkab enda juures oluliselt vähem tikke. Lisaks tunneb ta, et koostöö
nendega on lõpuks toonud muutused, mida ta on aastaid taga otsinud.

Katrini sõnul on üks kõige olulisematest asjadest leida sündmus, millest tikid alguse
said, kuulata enda keha märke ning mõista, millised olukorrad, emotsioonid või asjad
neid kõige rohkem esile kutsuvad.

**Nikolai, 36.**

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/noored/1152390/tahaks-nutta-voi-karjuda-aga-oled-lihtsalt-nii-labi-narvitikid-muudavad-ka-koige-tavalisema-paeva-raskeks)