# Saaresurm jõudis Eestisse arvatust oluliselt varem

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/15966
- Published: 2023-05-12T09:57:00+03:00
- Author: toomas

Eestis kasvanud hiina saarelt (_Fraxinus chinensis_) korjatud herbaarlehtede analüüsimisel
leidsid Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased eesotsas doktor Ahto Aganaga,
et saaresurm on siinsetel saartel esinenud juba ligi 50 aasta eest. Täpsemalt leidis
teadlasterühm Agana juhtimisel, et tõendatult esines saaresurma Eestis ja ühtlasi
kogu Euroopas 1978. aastal. Seni oli varasem tuvastatud haiguse leid aastast 1997,
Eesti seenekogust, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen 
Aosaar.

![]()

1978. aastal Tallinna botaanikaaiast korjatud saaresurma tekitaja H. fraxineus nakkusega
herbaareksemplar. Punane nool näitab sümptomaatilist lehte ja proovivõtu kohta. 
Autor/allikas: Ahto Agan

Agan ja tema kolleegid uurisid Tallinna Botaanikaaia, Eesti Maaülikooli ja Tartu
Ülikooli herbaariumites kokku 20 erineva saareliigi lehti. Saaresurma tekitava patogeeni
_Hymenoscyphus fraxienus_ pärilikkusaine osakesi tuvastati vaid hiina saare lehtedelt.
Vanimad analüüsitud saare lehed pärinesid aastatest 1822–1899.

Agana ja kaastöötajate avastus tõestab herbaariumide väärtust infoallikana. Vanade
herbaarmaterjalide põhjal taimehaiguste käitumismustrite analüüsimine võimaldab 
ennustada haiguste agressiivsust, levikuvõimet ja -kiirust. Sellised teadmised on
olulised just praegusel ajal, mil muutuv kliima ning üleilmne inimeste ja kaupade
liikumine soodustavad erinevate haiguste, seal hulgas taimehaiguste levikut.

![]()

1992. aastal Tallinna botaanikaaiast korjatud saaresurma tekitaja H. fraxineus nakkusega
hiina saare herbaareksemplar, millel haigusetekitaja sümptomid puudusid. Autor/allikas:
Ahto Agan

Kuigi saaresurm elutses meie looduses juba varem, on haiguse laastav mõju saarikutele
eriti teravalt ilmnenud viimasel aastakümnel. Maaülikooli metsapatoloogia töörühma
juhi professor Rein Drenkhani sõnul võib ka praegu leiduda meie looduses mitmeid
uusi taimepatogeene, kelle olemasolu me veel ei märka. Saaresurmaga sarnaselt võivad
aga patogeenile soodsate, kuid puudele ebasoodsate tingimuste, nagu näiteks ekstreemsete
põudade, ajal uued haigused jõudsalt levima hakata.

Saaresurma tekitaja pärineb Ida-Aasiast ning on viimase kümnendi üks tõsisemaid 
metsapatoloogilisi probleeme ja metsapuude patogeene. Haigus laastab erinevaid saare
perekonna liike kogu Euroopas. Maaülikooli metsapatoloogid on saaresurma uurinud
juba pikalt ning avaldanud ka mitmeid teemakohaseid uurimistulemusi.

Uurimus ilmus [ajakirjas Plant Disease](https://apsjournals.apsnet.org/doi/10.1094/PDIS-04-22-0807-RE).
Uuringut toetas [Eesti teadusagentuur](https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f8dbcfa0-6659-4ba0-bbf2-a3a5c8555879).

![]()

Saaresurma kahjustusega hariliku saare puud. Autor/allikas: Ahto Agan

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1608975215/saaresurm-joudis-eestisse-arvatust-oluliselt-varem)