# ELU25 ⟩ VAATA VIDEOT! Mart Laar, Toomas Tiivel, Juku-Kalle Raid: tuleb jälle üks jõuk sisse oma sibulakuplitega, aga no lähe, ei hakka külge!

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/159031
- Published: 2026-03-03T20:11:20+03:00
- Author: RSS

**Bioloog Toomas ****Tiivel****, Juku-Kalle Raid ja ajaloolane ning ekspeaminister
Mart Laar uurivad Mardi kabineti lauakese taga, misasi on õieti mälupaik. Ajendi
selleks ekskursiooniks andis Mardi värske raamat **«**Eesti mälupaigad**»**, mille
omakorda trükkis ära ****EÜS-i**** kirjastus. Raamatut esitletakse kolmapäeval, 
4. märtsil.**

![Juku-Kalle Raid ja Mart Laar](
==)

_**Piiritleks ära mõiste mälupaik. Millest me räägime ja millest see raamat on?**_

**Mart Laar: **See ongi tegelikul üsna raske küsimus, kuna mälupaik on nii mitmeti
mõistatav. Iga lugeja vaatab sellele oma seisukohalt. Kuid siiski. Kui **Pierre 
Nora **selle mõistega välja tuli, mõtles ta selle all ühe rahva jaoks olulisi kohti,
sündmusi, ja persoone, nii vaimseid kui mitte vaimseid ehk materiaalseid.

> Jah, see on kollektiivne mälu, mis vahetevahel läheb individuaalseks üle.

Sinna mälu koondub ja moodustuvad kollektiivse mälu jaoks pidepunktid, mille alusel
see ennast üles ehitab, hoiab ja kui nad on olemas ja inimestele teadvustatud, siis
hoiab ka rahvus kellel need on olemas ennast teadlikuna koos.

_**See on siis kollektiivne, mitte individuaalne mälu?**_

**Laar:** Jah, see on kollektiivne mälu, mis vahetevahel läheb individuaalseks üle;
sellepärast on kõik need mälupaigad ikka teatud mõttes selle inimese omad, kes need
kirja paneb. Püüdsin ennast distantseerida neist nii palju kui võimalik, tegin küsitlusi,
uurisin – kuid eks ta ole, kirja panin ikka mina ja inimesed vastasid ka konkreetselt
mulle «kui Laar hakkab küsima, eks ta tahab kuulda eelkõige metsavendi, Sinimägesid
ja Vabadussõda».

![Mart Laari ](
==)

_**Tiivel****: Mälupaik on kindlasti hea termin, selle all võib mõelda ühelt poolt
mingisuguseid maastikke, mingisuguseid sündmusi, persoone, kes on olulised selles
paigas elavale rahvale, aga ka mütoloogilisi tegelasi nagu Kalevipoeg.**_

**Laar:** Täpselt, prantslastel läheb sinna «kolm liiliat», või Marianne. **Jeanne****
d’Arc** on küll olemas olnud, kuid paljuski ka müütiline tegelane. Sinna alla käivad
ka raamatud, ka filmid ja filmide kohad, Paunvere näiteks või Vargamäe.

> See ongi tegelikul üsna raske küsimus, kuna mälupaik on nii mitmeti mõistatav.

_**Miks see kõik mingile rahvale nii oluline on?**_

**Laar: **Mõiste on ise küll suhteliselt uus, selle uurimine maailmas on käinud 
viimased kolm-nelikümmend aastat, aga nad on olulised selleks, et see rahvas püsiks
ja kasvaks, et ta endast teadlik oleks, et tal oleksid juured õiges kohas. Kui rahvas
nendega tegeleb, siis teadlikkus kasvab ja areneb.

Läbi aegade on erinevad riigid, valitsused, ideoloogiad üritanud selliseid mälupaikasid
ise kangesti luua, aga ega see eriti ei õnnestu. Tuleb jälle üks uus jõuk sisse 
oma sibulakuplitega ja tahab neid siia istutada, aga no ei lähe, ei hakka külge,
ei muutu omaks. Tihtipeale kõige tugevamad mälupaigad on need, mida on – vastupidi–
üritatud ära hävitada.

> Läbi aegade on erinevad riigid, valitsused, ideoloogiad üritanud selliseid mälupaikasid
> ise kangesti luua, aga ega see eriti ei õnnestu.

Eestis on neid meile olulisi kohti, sündmusi ja inimesi, mida-keda võõrvõimu poolt
püütud kaotada üsna palju. Kas nii nagu sihikindlalt hävitati Vabadussõja mälestussambad,
lammutati linnamäed. Kui natukenegi võõrvõim taandub, taastatakse need. Kui need
on ehtsad mälupaigad, siis pannakse nad alati jälle püsti.

_**Kuidas Sa neid paiku raamatusse valisid? Sa said neid 25. Kui palju see tulemus
erines Sinu esialgsest nimekirjast?**_

**Laar: **Erineb, aga mitte liiga palju. Tegin oma nimekirja, võtsin juurde need,
mida mitmed inimesed enne mind olid pakkunud (**Marek Tamm**, **Linda ****Kaljundi**,**
Jaan Undusk **jt). Edasi tegin mitmete kultuurilembeste matkasellidega (**Tiit Pruuli**
jt.) usutlusi.

> Selgus ka mõni üllatav fakt, näiteks et mitte kõik muukeelsed ei olnud Sinimägede
> ja Vabadussõja suhtes eitaval seisukohal.

Et saada veel laiemat pilti tegime Norstatiga küsitluse kuhu väga erineva taustaga
umbes 1000 inimest panid kirja need mälupaigad, mis nende meelest iseloomustasid
Eestit. Vastused olid väga erinevad, kuid päris mööda ei pandud, minu küsimused 
olid arusaadavad. Mõne kohta sai tehtud täiendavad uuringud.

Selgus ka mõni üllatav fakt, näiteks et mitte kõik muukeelsed ei olnud Sinimägede
ja Vabadussõja suhtes eitaval seisukohal. Kui on tehtud üks korralik film nagu **
Elmo Nüganeni **«Nimed marmortahvlil», siis on sellel ka tulemusi. Nüüd peab FSB
lausa palkama inimesi, kes lükkaksid ümber või lõhuks Sinimägedel monumente, kuna
vabatahtlikke enam naljalt ei leidu.

![Mart Laar ja Toomas Tiivel](
==)

_**Tiivel****: Üks väga õnnestunud termin või terminid on ebamälupaigad ja libamälupaigad.
Need on need, mis rahvale võõrad, aga võõrvõimude poolt püütud teha omaks. Eks toponüümide
ümbernimetamise püüdlused ole ju sama. Millised nendest ebamälupaikadest on olnud
vastaspoolele kõige edukamad, millised vaieldavamad?**_

**Laar: **Need on puhtalt minu terminid. Pean tunnistama, et päris edukaid ebamälupaiku
on üsna vähe olnud, ega neid ei taheta eriti omaks võtta, eestlased on skeptilised
ja neid väljamõeldisi on aetud ka selliselt, et ei sellel konkreetsel kohal, sündmusel
ega inimestel pole selle mälupaigaga tegelikult eriti midagi pistmist.

> Selles mõttes on need sõnumid agressiivsed ja ohtlikud. Ajaloo ja mälestusmärkide
> tähenduse mitte tundmine on väga ohtlik.

Näiteks mida tähistab Maarjamäel olev monument, mille rahvakeeles kutsutakse «impotendi
unistus»?

Või kes oli selline mees nagu sõjakangelane **Jevgeni ****Nikonov**, kes käis aastaid
hiljem ise selle puu juures, kus ta olevat ära põletatud ja kangelaslikult surnud?

Maarjamäel oli algselt Eesti Vabariigi väljakuulutamise aegse jääretke monument.
Kes sellest kohast praegu valjult räägivad, ei tea ajaloost eriti midagi. See kaudne,
mida ta pidi uues nõukogudeaegses kontekstis inimestesse sisendama on see, et see
siin on suur Vene maa, mitte mingi vabariik.

Selles mõttes on need sõnumid agressiivsed ja ohtlikud. Ajaloo ja mälestusmärkide
tähenduse mitte tundmine on väga ohtlik. Sama on ka näiteks pronkssõduriga, mis 
ajas inimesi kurjaks ja üksteisele kallale. Ohvrite mälestamine on arusaadav ja 
väärikas, kuid tunded läksid siin teises suunas.

Samas võib mälupaiga tähendusväli ka muutuda. Näiteks Tehumardi, mis läbib praegu
suuri muutusi. Ta oli algselt selgelt punaveteranide mälestusmärk ja kogunemispaik,
kuid mul on tunne, et ta on aja jooksul ikka kõvasti muundunud. Eks aeg näitab.

_**Kas ühe rahva mälupaigad on seotud mingi territooriumiga? Kuidas on teistes riikides
paiknevatega?**_

**Laar: **Väga hea küsimus, mõtlesin selle peale palju. Eesti rahva jaoks on paar
mälupaika väljaspool Eestit, mis võiks sinna nimestikku minna.

> Kes oli selline mees nagu sõjakangelane **Jevgeni Nikonov**, kes käis aastaid 
> hiljem ise selle puu juures, kus ta olevat ära põletatud?

Üks oleks Võnnu lahing ehk Landesveeri sõda, mida väga paljud küsitletud mainisid
ja teine on Siber, mille puhul ei ole konkreetset kohta, kuid mis on eestlastele
igati arusaadav.

Oma raamatu lõpus ma panin kirja hulga teemasid ja paiku, millest võiks edaspidi
kirjutada. Jõudu tööle!

Kõige tähtsam ühe rahva püsima jäämiseks on MÄLU!

[Loe allikat](https://pmo.ee/8426615)

[Loe allikat](https://pmo.ee/8426615)

![]()